Endine lihaarmastaja, sakslane Jan Bredack pani 2011. aastal Berliini püsti maailma esimese taimetoitlaste jaeketi – nüüd loodab ta avada kümneid filiaale üle Euroopa.
Vaata maailma esimest taimetoitlaste jaeketti
Elu enne supermarketite keti Veganz avamist oli 42-aastase Berliinis elava mehe jaoks üsna teistsugune, kuna ta töötas juhina autofirmas Daimler, kirjutab The Local.
Pärast tööl läbipõlemist otsustas Bredack muuta oma eluviisi ja mõttemaailma, mida ta kirjeldas ka oma raamatus «Veganlus kõigile: miks me peaksime elama paremini» (saksa k. «Vegan für alle: Warum wir richtig leben sollten» – toim).
Bredack muutus 2009. aastal veganiks ehk nn täistaimetoitlaseks. Idee teha esimene jaekett tekkis pärast sõite Skandinaaviasse, USAsse ja Venemaale. Otsus avada vegan-supermarket tuli Bredacki sõnul siis, kui ta nägi, kui palju erinevaid vegan tooteid mujal maailmas toodetakse. Ta leidis, et tavapoest oli raske taimetoitlaste kaupa osta.
Veganzil on praegu kaks supermarketit Berliinis, kolmas avatakse sel aastal. Samuti on poed olemas Hamburgis, Münchenis ja Frankfurdis. Venganzi poode on plaanis avada Leipzigis ja Essenis, Stuttgardis, Colognes, Hannoveris ja Düsseldorfis.
Veganz kavatseb järgmisel aastal avada ka esimese supermarketi väljaspool Saksamaad Viinis. Edasi viivad plaanid Londoni, Amsterdami, Zürichi, Barcelona, Milano ja Kopenhaageni suunas. 2016. aastal loodab Bredack avada kaupluse teiselpool Atlandit USAs Portlandis.
Veganzi poes jalutades tundub esmapilgul hämmastav, kuidas ei ole kaupluses ühtegi liha sisaldavat toodet, kuna esindatud on ühel või teisel viisil pea kõik tavapärased toidugrupid. Leiab nii «kala», «liha», «karrivorsti» kui ka «šnitslit» või juustu, mis ei olegi valmistatud piimast.
Veganz on saanud kriitikat selle eest, et tellib taimetoitlaste kaupa ka nendelt tootjatelt, kes toodavad muu hulgas loomseid toiduaineid. Bredack kinnitab, et kõik toit transporditakse kinnistes pakkides ja mingeid jääke seal ei ole.
Bredacki sõnul ei ole tema eesmärk muuta inimesi taimetoitlasteks, vaid näidata neile, et sellist elustiili võivad harrastada kõik ilma eriliselt pingutamata. «See peaks olema lihtne. Inimesed ei peaks millestki loobuma,» arvas ta.