/nginx/o/2013/09/05/2130995t1h1403.jpg)
Konjunktuuriinstituudi andmetel oli salaviina osa Eesti turul mullu 20-23 protsenti, tänu millele jäi riigile laekumata 13,4 miljonit eurot maksuraha, selgus selgus rahanduskomisjoni tänasel ümarlaual «Aktsiisikaubad ja salaturg».
Josing: salaviina osa viinaturust on 20-23 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütles, et salaviina ostmine on selgelt seotud inimeste sissetulekute suurusega - näiteks 2007. aastal, majandusbuumi ajal oli salaviina turuosaks vaid 10 protsenti.
«Kui raha on, siis minnakse poodi ja ostetakse ikka legaalne viin,» nentis Josing.
Instituudi statistikast tuli välja, et üha rohkem saab salaviina osta käest kätte ning müüjate kodust ning aina vähem saab seda soetada baaridest ning pubidest.
Kui 1998. aastal soetasid viiendik ostjatest salaalkoholi baaridest või pubidest, siis tänaseks on see osakaal kahanenud pea nullini, samas kui käest kätte müümisviis tänaval on samal ajal kasvanud viielt protsendilt 42 protsendile.