/nginx/o/2010/06/29/394828t1hc848.jpg)
Üheksa Eesti elanikku kümnest peab end keskkonnateadlikuks, kuid vaid neli inimest kümnest arvab, et naaber käitub niisama loodustsäästvalt kui tema, selgus tänavusest Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringust.
Eestlane peab ennast keskkonnateadlikuks, naabrit mitte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
57 protsenti vastanutest väitis, et kasutab säästlikult elektrit ja 53 protsenti teatas, et jälgib oma veekasutust. 43 protsenti küsitluses osalenud tuhandest 15-74-aastastest Eesti elanikust väitis, et sorteerib alati oma prügi, 31 protsenti aga teatas, et teeb seda enamasti. Vaid 21 protsenti vastanutest tunnistas, et prügi sorteerimine teda ei huvita.
Vaimus säästlikumad kui käitumises
«Vaimus oleme palju keskkonnateadlikumad kui oma käitumises,» kommenteeris neid numbreid telefoniküsitluse läbi viinud Turu-uuringute AS-i projektijuht Hella Kaldaru.
«See, kui keskkonda säästvalt me aga tegelikult käitume, paistab silma meie naabrite pealt. Siiski oli Eesti elanike keskmine hinnang oma naabrite keskkonnateadlikkusele paranenud. Kõige kriitilisemad olid nii enda kui oma naabrite loodustsäästva käitumise hindamisel 20-29-aastased noored.»
«Mida eakamad olid vastajad, seda keskkonnateadlikumaks nad end pidasid. Kõige sõbralikumad oldi nii enese kui teiste suhtes Lääne-Eestis. Ka väikelinnas ja külades oli hinnang enda ja naabrite keskkonnateadlikkusele parem, » nentis Kaldaru.
«15-19-aastased noored tunnistasid kõige sagedamini, et ei sorteeri oma prügi, ei säästa vett ega elektrit, aga ilmselt tehakse kodudes seda nende eest,» lisas ta.
Säästetakse raha, mitte keskkonda
Keskkonnasäästlikku käitumist toetab Kaldaru sõnul kõige enam majanduslik kasu. «Inimesed käituvad keskkonnateadlikult mitte keskkonnateadlikkusest, vaid reeglina majanduslikust kokkuhoiust tingituna. Vett ja elektrit hoitakse kokku selleks, et säästa raha, mitte loodust,» ütles Kaldaru.
Maapiirkondades käitutakse tema sõnul eriti säästlikult. «Maal teavad inimesed palju paremini, milliseid jäätmeid saab tasuta ära anda, maal ka põletatakse palju tekkivat prügi lihtsalt ära.» Vahe keskkonnateadlike ja mitte-keskkonnateadlike inimeste vahel ilmneski tema sõnul just suhtumises prügi sorteerimisse ja transpordi kasutamisse.
Eesti suurimaks keskkonnaprobleemiks pidasidki vastanud jäätmemajandust. «See tuli kõige teravamalt esile eesti rahvusest väikelinnades elavate 15-19-aastaste vastajate seas.»
Samas ei osanud ligi kolmandik ühtegi keskkonnaprobleemi nimetada.
Uuringust selgus ka, et kõige suuremaks keskkonnaohuks Eestile peetakse Läänemere reostumist - 70 protsenti vastanutest nimetas seda küsimust tõsiseks. Sellele järgnes 62 protsendiga prügi loodusesse viskamine.
Televisioon kui infoallikas
Loodusalaseid teadmisi aga ammutavad Eesti elanikud kõige rohkem telerist: 40 protsenti vastanutest pidas Eesti televisiooni saatesarja „Osoon“ tähtsaks keskkonnainfo allikaks. «Osoon» oli seda vaadatavam, mida rohkem oli vastajal vanust.
Venekeelsetest küsitletutest oskas «Osooni» nimetada vaid 2 protsenti vastanutest. Trükimeediast peetikõige olulisemaks keskkonna-alaste teadmiste allikaks «Postimeest» (26 protsenti vastajaist).
«Vahe eestlaste ja muulaste keskkonnateadlikkuse vahel on väga suur. Keskkonna-alane teavitustöö Eestis elavate muulaste seas on olnud väga nõrk,» ütles Kaldaru. Nii pidas suur hulk küsitluses osalenud muulastest vastajaist keskkonnateadlikuks käitumiseks isegi metsas seenel-marjul käimist.
Uuringu tellis Keskkonnaministeerium ja viis läbi Turuuuringute AS.