/nginx/o/2012/10/18/1379136t1hbdf9.jpg)
Kui leedukad uusaasta ilutulestiku saatel eurole üle lähevad, tabab Euroopa Keskpanka (EKP) suur muutus – rahapoliitika üle hääletamine hakkab käima sootuks teisiti.
Leedu liitudes pole EKP enam endine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba praegu on EKP nõukogu laua taga küllaltki kitsas: lisaks asutuse kuueliikmelisele juhatusele istub seal suisa 18 rahvuslike keskpankade presidenti.
Ohtu, et nõukogu ühel päeval liiga kohmakaks kasvab, nähti ette juba EKP põhikirja koostamisel, kirjutab Financial Times.
Et seda häda ära hoida, seiskub «iga-president-hääletab» süsteem niipea, kui nende arv ületab 18 piiri. Tegelikult seati algusel laeks 15, aga seda kergitati. Kui nüüd liitub ka Leedu, saabki mõõt täis. Eranditult igal koosolekul hääletamise õigus jääb vaid juhatuse liikmetele, kelle hulka kuulub ka EKP president Mario Draghi.
Uue süsteemi järgi on hääletajate arv piiratud 21 isikuga, mis tähendab seda, et iga kord jäävad välja nelja liikmesriigi keskpankade juhid.
Liikmesriikide esikeskpankurite hääletuskordade kättejõudmise sageduse määravad ära kaks faktorit: nende majanduste SKT ning pangavarade kogusumma. Valem ise on kirja pandud keerukas õiguskeeles ning seda lahti seletada pole lihtne. Küll aga peaks ta tagama, et isegi sakslaste Bundesbanki juht vahel kätt ei tõsta.
Ka siis, kui nad parasjagu hääletada ei saa, peavad keskpankurid ikka koosolekutele ilmuma. Ja diskussioonides tohivad nad alati kaasa lüüa. Ning vahel juhtub ka nii, et hääletada polegi vaja – kõik on ühel meelel.