Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Skandaal: IBM ja HP kasutasid Põhja-Koreast pärit tooraineid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: E24
Copy
Põhja-Korea naine mängib akordionit.
Põhja-Korea naine mängib akordionit. Foto: SCANPIX

USA võimudele esitatud raporti järgi tarnivad IBM ja Hewlett Packard erinevaid elektroonikatööstuse tarbeks vajalikke tooraineid lisaks muudele riikidele ka Põhja-Koreast, kirjutab Bloomberg.

USA kehtestas hiljuti ettevõtetele, mis oma toodetes kasutavad kulda, tina, tantaali või volframi, uued nõuded, mille järgi peavad nad oma välismaiste tarnepartnerite kohta infot jagama. Riigi eesmärgiks on vähendada ettevõtete äritegemist selliste Aafrikas asuvate kaevandustega, mida kontrollivad relvastatud kuritegelikud grupeeringud.

Aafrika orjakaevanduste asemel tuli päevavalgele aga hoopis ootamatum probleem - äsja esitatud raportitest selgus, et 68 ettevõtte, kaasa arvatud HP ja IBMi tarned olid seotud Põhja-Korea keskpangaga. 

USA kehtestas Põhja-Koreale juba 64 aastat tagasi majandussanktsioonid ning tuumarelvade arendamise tõttu on oma sanktsioonid riigile kehtestanud ka ÜRO. Lisaks on Põhja-Korea kaevandused tuntud ebainimlike tingimuste poolest.

«Kohe, kui me saime jaanuaris teada, et väike osa meie tarnepartneritest kasutavad Põhja-Korea keskpanka, hakkasime asja uurima. Praegusel hetkel olemasoleva info järgi ei ole pangalt ostetud toorainet HP toodetes kasutatud,» ütles HP kõneisik Bloombergile.

IBM tunnistas oma raportis, et võis kasutada oma toodetes Põhja-Koreas ümber töödeldud kulda. Ettevõtte kõneisik ei soovinud teemat pikemalt Bloombergile kommenteerida, kinnitades samas, et «me eeldame, et meie tarnepartnerid hangivad tooraineid vastutustundlikest allikatest.»

Kuld ei roosteta ning on tarbeelektroonikas hinnatud oma heade juhtivusomaduste poolest, mistõttu seda kasutatakse näiteks telefonide SIM-kaartides.

Tagasi üles