Viisemann otsib LHV pensionifondidesse investeerimiseks alternatiivseid võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann arvab, et ettevõtete majandusnäitajad ei ole enam ammu peamine aktsiate hindu mõjutav tegur ning finantskriisi järgselt on selleks pigem investorite ootused USA keskpanga rahapoliitika suhtes. See on üheks põhjuseks, miks ta on muutunud ettevaatlikuks börsidel kaubeldava finantsvara suhtes ja otsinud alternatiivseid võimalusi.
Järgneb katkend Andres Viisemanni artiklist ajakirjas Investeeri:
Näen võimalusi Balti riikide ärikinnisvara turul, kus suuremate objektide renditootlused on 7–8,5 protsenti. Hetkel on ärikinnisvara osakaal LHV fondide portfellides veidi üle 10 protsendi. Pikemas perspektiivis võib see veelgi kasvada. Siiani olen investeerinud kinnisvarasse läbi Efteni ja East Capitali kinnisvarafondide, pensionifondi mahtude kasvades saab aga üsna pea teha kinnisvaraturul ka otseinvesteeringuid.
Käesoleva aasta alguses tegid LHV pensionifondid oma esimese investeeringu Eesti metsa, investeerides Birdeye Capitali metsafondi. Näen metsa kui pikema perspektiiviga varaklassi, mis pakub investorile stabiilsust. Metsa osakaal LHV portfellis ei kasva aga kiiresti, sest kohalikul turul on omad piirangud. Tegu on pikaajalise investeeringuga, ja plaanin investeerida vaid siis, kui hind tundub õige.
Kõige huvitavam areng on aga Euroopa Investeerimisfondi (EIF) programm, mille eesmärk on aidata kaasa riskikapitalituru arengule Balti riikides. Programmi raames investeerib EIF läbi Balti Innovatsioonifondi (BIF) Balti riikidesse investeerivatesse riskikapitalifondidesse 100 miljonit eurot juhul, kui fondid suudavad leida vähemalt sama summa teistelt investoritelt. Maikuu alguseks oli BIF heaks kiitnud investeeringud nelja loodavasse fondi kogumahus kuni 80 miljoni eurot.
Esimesena sai kinnituse BPM Capitali meeskond, kelle fondi BIF investeerib 15 miljonit eurot. Lisaks investeerib BPM Capitali juhitavasse Mezzanine fondi 15 miljonit ka Euroopa Investeerimispank. Teisena sai kinnituse BaltCapi meeskond, kelle loodud fondi BaltCap Private Equity Fund II investeeritakse 20 miljonit eurot. Kolmandana kinnitas BIF 20 miljoni eurose investeeringu Livonia Capitali erakapitalifondi, mille partnerid omavad pikaajalist kogemust ettevõtete juhtimisel üle terve Baltikumi ning annavad seeläbi märgatava panuse ettevõtete äritegevuse edendamiseks.
Aprilli lõpus kinnitas BIF investeeringu ka Karma Venturesi meeskonna loodavasse fondi. Karma Ventures on kasvanud välja Ambient Sound Investmentsi meeskonnast ja tegeleb investeeringutega rahvusvaheliste ambitsioonidega IT-ettevõtetesse.
LHV fondid on tänaseks rohkem kui aasta pidanud läbirääkimisi nimetatud nelja meeskonnaga ja analüüsinud nende võimekust. Üks oluline tegur valikuprotsessis on olnud meeskondade valmisolek ka ise oma fondidesse investeerida.
EIFi algatatud programm on Balti riikide majanduse ja finantsturgude arengu seisukohast olulise tähtsusega, kuna aitab oluliselt laiendada kasvuambitsioonidega ettevõtete võimalusi kapitali kaasamisel ning tasakaalustab seni vaid pankadele ja pangalaenudele rajatud finantsturgude mudelit.
Lisaks plaanitavatele investeeringutele riskikapitalifondidesse analüüsib LHV meeskond jätkuvalt otseinvesteeringuid Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetesse, mis ei ole täna veel börsidel noteeritud. Otseinvesteeringud aitavad püsida kursis riskikapitaliturul toimuvaga ja olla tugevaks partneriks/investoriks riskikapitalifondidele.
Täna on riskikapitalifondidel oluline eelis pensionifondide ees, sest viimased ei tohi omandada ettevõtetes suuremat osalust kui 10 protsenti. Esimesed võtavad reeglina ettevõtetes enamusosaluse, mis annab kontrolli oluliste otsuste üle ja aitab paremini kaitsta investorite huve.
Peamine põhjus, miks ma olen viimasel ajal järjest rohkem vaadanud kohaliku riski/erakapitalituru suunas on usk, et selles sektoris õnnestub kapital korraliku tootlusega tööle panna. Keskpankade lõtv rahapoliitika on teinud laenuraha odavaks ka siinmail, kuid omakapitalist on meil endiselt puudus.