Aruanne näitab pealinna jäätmeäri nurjumist

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abilinnapea Arvo Sarapuu ja Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder aprilli alguses Pärnamäe jäätmejaama avamisel.
Abilinnapea Arvo Sarapuu ja Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder aprilli alguses Pärnamäe jäätmejaama avamisel. Foto: Liis Treimann

Tallinna sisekontrolli amet kavatseb pealinna jäätmemajanduse lähiajal luubi alla võtta. Eesti poliitika suurkujuks peetav linnapea Edgar Savisaar hakkas juba eelmise aasta lõpus haistma, et pealinna jäätmeäri lõhnab ebameeldivalt.

Arvo Sarapuu juhitava reformiga lubati arvete vähenemist, sest prügivedu hakkas korraldama linna jäätmekeskus. Kuid tulemus osutus vastupidiseks: linnaametnike kirjutatud arved on varasemast palju soolasemad.

Savisaare mullu novembriks tellitud analüüs näitas, et kui 2011. aastal korraldas linn jäätmeveo hanked nii heade tulemustega, et mitmes linnaosas langes hind ligi poole võrra, siis Sarapuu juhtimisel läksid asjad vastupidi.

«Tallinna keskkonnaameti uute jäätmevaldkonna juhtide (st Arvo Sarapuu ja tema isiklike sõprade [jäätmekeskuse juhataja – toim] Kertu Tiitso ja [keskkonnaameti juhataja – toim] Relo Ligi) poolt 2013. aastal lubatud uusi soodsaid teenushindasid ei ole seniajani linnaelanikele pakutud,» seisab aruandes.

Analüüsi koostaja väitis, et riigihanked, kus jäätmevedajad ja -käitlejad pakkusid häid hindu, küll korraldati, kuid linnaosade jäätmeveo lepingud jäid sõlmimata. Põhja-Tallinnas, kus vedu korraldab linna keskkonnaameti jäätmekeskus, maksab 800-liitrise konteineri tühjendamine kolmandiku võrra rohkem kui korraldatud jäätmeveoga, kuid ilma jäätmekeskuse vahenduseta Lasnamäel. «Tallinna keskkonnaamet võtab väga suure osa Põhja-Tallinna linnaosa elanike makstavatest teenustasudest vahendustasuna ära,» väitis analüüs.

«Linna jäätmekorralduse eest vastutava ametkonna töö ebaefektiivsust iseloomustab asjaolu, et viimase enam kui kahe aasta jooksul on korraldatud jäätmeveoga suudetud hõlmata vaid üks linnaosa – Põhja-Tallinn. Kusjuures Tallinna keskkonnaametis tegeleb Põhja-Tallinna jäätmeveo administreerimisega kaheksa ametnikku! Reaalselt peaks vastavaid töötajaid olema üks-kaks, kindlasti mitte rohkem.»

Sarapuu nimetas uue jäätmekorraldussüsteemi suhtes tehtavat kriitikat prügiveofirmade lobitööks, kes soovivad endale soodsat vana süsteemi alles hoida.

«Arvan, et jäätmekeskuse loomine on õige, jään selle juurde, millised vaidlused ka ei tekiks,» rääkis Sarapuu. «Prügifirmad tahavad näidata, et jäätmeveo keskuse loomisega kujunevad hinnad kõrgemaks kui vabaturul, aga nad kujundavad ise oma hindu nii, et kesklinna inimesed maksavad kinni Lasnamäe prügiveo.»

Tagasi üles