Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaare majanduslik olukord on järsult halvenenud.
Krimmi majandus: kolinal allamäge
Krimmi majandust hoidis seni püsti Ukraina, tagades kõik vajaliku – alates toidust kuni pangateenusteni – Ukraina suvitajatele, kes tekitasid 70 protsenti Krimmi turisminduse käibest.
Nagu kirjutab Bloomberg Businessweek, on Krimmi turism nüüd vabalanguses ja panganduses valitseb segadus. Ning kuna Venemaa takistab tarneid Ukrainast, tõusevad hinnad tempokalt.
Venemaa on küll lubanud abi – muuhulgas Las Vegase stiilis hasartmängutsooni loomisega – kuid see ei käi kähku ega aita vältida «ajutisi majandusraskusi», nagu Krimmi peaminister Sergei Aksjonov olukorda kirjeldab.
Krimmi hotellid, mis olid maikuus reeglina pilgeni täis, täitusid tänavu vaid 10 protsendi ulatuses. Krimmi turismiministeeriumi hinnangul on poolte poolsaare elanike sissetulekud seotud turismindusega.
Kiievis baseeruva Rahvusvahelise Poliitikauuringute Keskuse analüütiku Jaroslav Kovaltšuki hinnangul «võivad [toiduainete] hinnad tõusta lähikuudel 25 või isegi 50 protsenti». Ja kuigi Venemaa tõstis makseid Krimmi pensionäridele 50 protsenti, «ei tunne nood seda, kuna [ka] hinnad tõusevad».
Olukorra on teinud veelgi keerukamaks Ukraina poolt reguleeritud pankade sulgemine Krimmis ning 1. juunil toimunud üleminek Vene rublale. Praktiliselt kõik pangad poolsaarel on suletud ning nende kliendid sõltuvad oma hoiuste tagasisaamisel Vene hoiusekindlustusest, mis on garanteerinud säästud suisa 20 000 dollari ulatuses.
Enamik äritehinguid käib Krimmis praegu sularahas, sest krediit- ja deebetkaardid ei toimi.
Krimm oli vaene juba varem: SKT elaniku kohta oli umbes 2500 dollarit elaniku kohta ehk neljandik Kiievi näitajast. Venemaa on tõotanud kallata Krimmi kümnendi jooksul koguni 48 miljardit dollarit. Lubaduste loetelus on muuhulgas teedeehitus, lennuväljade kaasajastamine ning viie kilomeetri pikkune sild poolsaare ja mandri vahel.
Aeg näitab, kas lubadusest ka asja saab. Praegu libiseb Vene majandus languse poole.