/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2013/12/05/2667082t1had3a.jpg)
Euroopa komisjon lükkas nädala võrra edasi homseks kavandatud kohtumise, kus Eesti ja Soome pidid LNG terminali rajamises kokku leppima.
Euroopa komisjon tõmbas LNG terminalile pidurit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexela Energia püsib kursil, et rajada kohe esimeses järgus Paldiskisse 160 000 kuupmeetrine LNG terminal. Soomlased võivad varem kavandatud maismaaterminali asemel ankurdada oma kaldasse ujuvterminaliks kohandatava LNG transpordilaeva.
„Homseks kavandatud Eesti ja Soome ministeeriumide ning gaasitaristu arendajate nõupidamine jäi ära komisjoni soovil,“ ütles majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman. „Tegemist on tehnilise mitte sisulise probleemiga, sest asjaga tegelev komisjoni ametnik võib olla seotud Ukraina probleemide lahendamisega.“
Asjaosalised hoiduvad sõlmuvalt kokkuleppelt saladuse katet kergitamast. „Ma võin kinnitada, et nüüd, vahetult enne lõplikku lahendust, pole esile kerkinud ühtegi Eestile ebasoodsat arengut ning Alexela liigub edasi esialgse plaani järgi,“ ütles Alexela Energia juht Marti Hääl. „Detailidest saab rääkida siis, kui lepe on alla kirjutatud, kuid tuleb arvestada, et riigiabi mõjutab alati äriprojektide ellu viimist. “
Alexela teatas varem, et kavatseb Paldiskisse esmalt rajada 160 000 kuupmeetrise mahtuvusega LNG terminali, mis võimaldab suurte transpordilaevade vastu võtmist. Teise sama suure mahuti ehitamine sõltub turul valitsevast nõudlusest tavalises maagaasist mõnevõrra kallima veeldatud gaasi järele.
Soome Kauppalehti teatas täna LNG nõupidamise edasi lükkamisest järgmisele nädalale, korrates varasemaid väiteid, et lahe põhjakaldale kerkib suur põhiterminal ja eestlased saavad lohutuseks väikese. Samas avaldas soomlaste majandusleht Gasumi projektijuhi Timo Kalliole omistatud väite, et soomlased võivad leedulaste eeskujul rajada hoopis 150 000 kuupmeetrise mahtuvusega ujuvterminali. Selline lahendus tähendab suure LNG transpordiks ehitatud laeva ostmist, mis ankurdatakse püsivalt kai külge ja kuhu hakkavad väiksemad gaasilaevad LNGd kokku vedama.
Gazpromi suurosalusega Gasum on ilmutanud LNG terminali rajamises ebatavalist heitlikkust. Esmalt teatas ettevõte, et ei huvitu terminalist. Kui Alexela asus oma projektiga jõuliselt edasi liikuma, Gasum ärkas ning kinnitas, et hoopis tema on Euroopa abirahaga rajatava terminali jaoks parim. Kuid pärast seda muutis gaasifirma esmalt terminaliks kavandatud asukohta, käies välja isegi kaks alternatiivi. Nüüd esile toodud ujuvterminali idee viitab asjaolule, et Gasum alles alles üritab LNG teemat enda jaoks selgeks mõelda.
Ukraina kriis tõstis Euroopa Komisjoni jaoks esiplaanile Soome ja Balti riikide gaasivarustusele alternatiivsete varustuskanalite loomise. Kui varem võis LNG terminali rajamine loota vaid viieprotsendilisele eurotoetusele, siis nüüd võib kõne alla tulla isegi kuni 40protsendiline toetus.
Eestisse ja Soomesse rajatavad LNG terminalid ja Balticconnectori gaasitoru võimaldavad välja murda Venemaa monopoolse Gaspromi haardest, kes on siinse piirkonna ainukene maagaasiga varustaja.