Swedbanki juht Haapsalust: enne lahkuvad inimesed, alles siis pank

Swedbanki endine peadirektor Priit Perens. Foto: Erik Prozes

Swedbank palub vabandust Haapsalu kontoriga seotud segaduse ja väljaütlemiste pärast, mis on toonud kaasa põhjendatud pahameele ja mulje arrogantsest suhtumisest, ütles Priit Perens. «Selliseid asju ei tohi juhtuda,» viitas Perens Swedbanki Lääne regiooni direktori Egon Jekabsoni ütlustele ajalehes Lääne Elu.

Miks sellised asjad ikkagi juhtuvad, teil peaks ju olema suured kogemused?

Haapsalu kohta tuleb kõigepealt öelda, et me ei kavatse pangakontorit sulgeda, sellist plaani meil ei ole. Teiseks, kontor ei muutu sularahavabaks – olemas on nii raha väljavõtmise masin kui ka sissepanemise masin. Üle leti me alates 9. juunist tõepoolest raha ei võta ega anna.

Muudatused puudutavad 36 eraisikut, kes teevad Haapsalu kontoris iga kuu sularahatehinguid, nende hulgas on 28 pensionäri. Kõigi nende inimestega tegeldakse individuaalselt, et nende vajadustele lahendus leida. Lisaks on veel neli ettevõtet, kes teevad kontoris iga kuu sularahatehinguid.

Enne kui me läheme laiema teema juurde, tahan öelda, et ei taheta aru saada: enne lähevad ära inimesed ja alles siis läheb pank, mitte nii, et pank läheb ära või vähendab teenuseid ja siis lähevad inimesed. Neid kahte asja ei tohi segamini ajada.

Teine väga oluline aspekt on see, et enamik väljapool suurlinnasid nagu Tallinn ja Tartu asuvad kontorid ei ole plussis, ja ei ole seda juba väga ammu. Me hakkame väikeseid kontoreid sulgema alles siis, kui inimesed neid enam ei külasta. See, et kontor on miinuses, ei ole sulgemise põhjus, sulgemise põhjus on see, et inimesed seal enam ei käi.

Aga nüüd sellest, miks Haap­salus nii juhtus. Arvan, et selle võttis suhteliselt hästi kokku Urmas Sukles, öeldes, et kohalike inimeste jaoks on märgilise tähtsusega, kui kaob kool, kaob apteek ja kaob pank. Siis on regionaalne keskus välja surnud. Teiseks, väikeses kohas on pank täiendav võimalus, kus suhelda.

Kolmandaks, mis võib-olla on kõige olulisem, sellisel teraval kujul kipuvad probleemid kerkima kohtades, kus toimub suhteliselt jõuline poliitiline võitlus erinevate rühmade vahel. See on mugav viis vastanduda ja näidata, et võimul olev seltskond ei tee piisavalt, et hoida panka või muud teenust, ja kuidas seda ikka teed, kui mitte läbi ajakirjanduse.

Ma ikkagi ei saa aru, miks te telleri kaudu sularaha käitlemise lõpetate, samal ajal kui teller on kohal, aitab ja nõustab? Mis seal vahet on, kui üks-kaks inimest päevas käib teil sularaha andmas või võtmas?

Põhiline küsimus on ikkagi see, miks seda vaja on. Ühelt poolt, jah, on see seotud nõudlusega. Kui nõudlus on piisavalt suur, siis me sularaha käitlemist tellerite poolt ei lõpeta. Me ei ole muutnud ega kavatse muuta kogu oma kontorivõrku nii, et kusagil telleri juures sularahatehinguid teha ei saa. On kontoreid, kus inimesed tegelevad sularahaga edasi. Aga kui nõudlus on iga kuu 36 inimest, kes saavad sama asja teha ära masina abil, ei ole ju mõtet letis istuvate inimeste aega ebavajaliku teenuse peale raisata. Nad saavad samade klientide jaoks teha midagi kasulikumat.