/nginx/o/2010/03/29/340104t1h895e.jpg)
Wall Street Journal juhib tähelepanu probleemile Rootsi Kuningriigis, kus võim kipub vaikselt laste kätte libisema.
Rootsis ronivad lapsed troonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi on kujundanud endale lastesõbraliku kuvandi. Lapsepuhkused on pikad ning riik rahastab lasteaiakohti juba alates üheaastaseks saamisest.
Pisikesi peetakse «kompetentseteks indiviidideks» ning esimesedki triibulised on seadusega keelatud.
Kõige selle tulemusel on lastest väga varajases eas saamas peamised otsustajad kodus – trend, mid muudab paljud ärevaks.
Näiteks rootslasest psühhiaatri ja kuue lapse isa David Eberhardi, kes on avaldanud raamatu sellest, «kuidas lapsed võimu haarasid» (Hur barnen tog makten).
Kooliõpetajatel on iseteadvate õpilastega üha raskem toime tulla. Dr Eberhard toob järgmise näite: õpetaja, kes konfiskeerib lastelt mobiiltelefonid (kuna nood mängivad tunni ajal telefonimänge), peab pärast andma aru vanematele, kelle sõnutsi on rikutud nende laste õigusi.
Mõned Rootsi õpetajad leiavad endid väikeste väänikutega väitlemas ja lõpmatuseni põhjendamas, miks telefonid ära tuleks panna. Ja katsu sa õpilasi keelata isekeskis kõva häälega vestlemast!
Dr Eberhardi sõnutsi on Rootsis kujunemas reegliks, et lapsed otsustavad, mida pere lõunaks sööb, mida vaadatakse televiisorist ning kuhu tuleb minna puhkust veetma.
«Lapsed, keda kasvatavad vanemad keda samuti väikesest peast eriliselt ei distsiplineeritud, on muutumas väga põikpäiseks ja enesekeskseks,» ütles ühe Stockholmi eeslinna õpetaja Ida-Maria Lindros (31). Tüüpiline stseen tema koolis oleks selline: «Ma palun lapsel enda järelt ära koristada ja ta vastab, et sina pole minu boss, sina ei või otsustada mida mina peaksin tegema.»
«Kui sa kogu aeg oma tahtmise saad, ei arene sinus empaatiat ning sul on pärast probleeme teistega arvestamisel,» ütles Rootsi käitumispsühholoog Beatrice Nyström.
Rootsi rangete lastekaitseseaduste tõttu on paljud vanemad laste distsiplineerimisel ebalevad ja arglikud. Füüsilise karistuse süüdistusi uurivad politseinikest, psühholoogidest ja prokuröridest moodustatud töörühmad ning trahvid – mis võivad ulatuda 1000 dollarini (ca 6688 Rootsi krooni) – on rahakotile rängad.
Isade-emade arreteerimine on õnneks siiski harv.