Financial Times: Euroopa vajab vaprat reformaatorit

16. sajandi reformaatori Martin Lutheri kujud Saksa linna Wittenbergi keskväljakul 2010. aasta augustis. Tegemist on installatsiooniga «Siin ma seisan». Foto: Reuters / Scanpix

Briti majandusleht Financial Times tunnetab, et Euroopa Liit tuleb otsustavalt ümber teha. Toimetus on ühtlasi sügavalt veendunud, et Jean-Claude Junckeri juhtimisel ei tuleks sellest midagi välja.

Äsjastel valimistel väljendasid oma rahulolematust ELi praeguse seisundi vastu miljonid valijad ning paljud on frustreeritud kauge ja eemalseisva eliidi kasvava võimu pärast, kirjutab Financial Times oma juhtkirjas.

Olukorra teravus kulmineerub kulissidetaguse madinaga Euroopa Komisjoni juhi positsiooni pärast. Kuna Lissaboni lepet võib tõlgendada mitmeti, murtakse nüüd piike selle üle, kas tähtsa ametiisiku peaks paika panema europarlament või hoopis 28 valitsusjuhist koosnev Euroopa Liidu Nõukogu.

Parlament väidab, et ametipost peaks minema Euroopa Rahvapartei esinumbrile Jean-Claude Junckerile, kuna nimetatud erakond sai valimistel suurima häältesaagi ja enim parlamendikohti.

Financial Times kutsub Euroopa 28 liidrit ühiselt Junckeri ametissemääramisele vastu astuma.

Esiteks seetõttu, et tema kandidatuur põhineb jõhkral võimuhaaramisel parlamendi poolt. Esinumbrite (nn Spitzenkandidaten) määramine oli juhtivate europarlamendi liikmete poolt valitud taktika, mille ainus eesmärk oli kinnitada kanda kui komisjoni bossi paikapanijad. ELi lepetes ei ole selleks mingisugust alust.

Kuna valimisaktiivsus oli vaid 43 protsenti, on parlamendi mandaat komisjoni juhti paika panna väga küsitav. Kui seda siiski proovitakse teha, satub küsimärgi alla demokraatlik aruandekohustus.

Teiseks: Junckeri pukkipanek oleks sümbol Euroopa juhtide üleolevast suhtumisest valijate protestiavaldustesse. Endine Luksemburgi peaminister võib küll olla oskuslik niiditõmbaja Brüsseli koridorides, kuid ta on vana kooli föderalist ning esindab kõike seda, mida protestijad ELi puhul ei usalda.

Riikide liidritel tuleb leida värske nägu – inimene, kes on valitsustöös kogenud ning kes oskab rahvaga suhelda. Tuntud nimest aga üksi ei piisa, sest ühtlasi on vaja kindlustada, et uus president tooks ELi juhtimise paremasse fookusse ja tasakaalu.

Uus president peaks tegema kapitaalremondi komisjoni struktuuri ja suuruse osas. Praegu on 28 volinikku (igast liikmesriigist üks) ning igaühel oma valdkond, mille eest vastutada. Seda on liiga palju.

EL vajab väiksemat komisjoni. Piisaks poolest tosinast poliitikate «kobarast», mis põhineksid sellistel küsimustel nagu ühisturg, kaubandus ja energia. Kindlasti tuleb rangemalt piirata toodetavate seaduste kogust.

Väga tähtis on hakata uurima võimalusi Euroopa Parlamendi volituste vähendamiseks, et anda palju suurem sõnaõigus liikmesriikide seadusandlikele kogudele. Sest viimased naudivad demokraatlikku legitiimsust, millest europarlamendil vajaka jääb.

Euroopa seisab teelahkmel ning reformid on nüüd möödapääsmatud. Lõputute ametkondlike vaidluste aeg on ümber. Vana kooli mehed enam ei kõlba.