Tuleb tunnistada, et pean omaenda kasvuhoonet elus esimest korda, niisiis on ka sinna kevadel istutatud taimed justkui katsealused, kel tuleb minu eksimustega kuidagi hakkama saada.
Kasvuhoone kohta niipalju, et tehtud on see puitkarkassile polükarbonaadist ning hoone mõõtmed on 3x6 meetrit. Eesmärk oli tekitada triiphoonesse kolm peenart, et võimalikult palju ja erinevaid taimi ära mahutada. Praegu ongi seal oma koha leidnud kolme sorti tomatid, maasikafüüsalid ning neli baklažaanitaime. Puudu on veel meloni- ja arbuusitaimed. Paraku pole mul aimugi, kuidas kogu see kompott ühte kasvuhoonesse sobib, aga eks saagi järgi ole näha.
Et kasvuhoones oleks mugav liikuda ja see seestpoolt ka hea välja näeks, ääristasime meloni- ja arbuusipeenra laudpiirdega, aga tomatite ja füüsalite vahele tõmbasin maha peenravaiba, millele laotasin kooremultši. Peenravaip ulatub ilusti pisut üle peenra ääre, hoiab peenart vormis ja aitab ühtlasi maal niiske püsida.
Muidugi võiks peenravahed ka ära betoneerida või üle terve põranda peenravaiba laotada, istutades taimed sinna sisse, kuid otsustasin siiski vana maalähedase variandi kasuks. Nii saab põhikultuuride vahele ka teisi taimi külvata – näiteks basiilikut ja igasuguseid salateid. Muidugi kaasneb sel juhul rohimistöö, umbrohud juba kasvavad rõõmsalt.
Üks väike kahtlus tekkis mul peenravaibaga küll – nimelt avastasin seda kohale sättides väikese sipelgapesa, mis jääb nüüd otse vaiba alla. Samas ei taha ma putukaid ka kuidagi mürgitama hakata. Nüüd ei teagi, kui palju pahandust nad võivad mu taimedele teha.