/nginx/o/2013/11/04/2598432t1h06c9.jpg)
Vähendamaks varimajanduse mõju soovib Läti maksuamet, et pangad kannaksid neile ette klientidest, kes regulaarselt oma arvetele sularaha panevad.
Läti maksuamet tahab pankadelt sularaha sissemaksjate andmeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amet on esitanud Läti rahandusministeeriumile laenuasutuste seaduse muudatuse ettepaneku, millest tulenevalt tuleks pankadel teatada neile füüsilistest isikutest, kes panevad aasta jooksul oma arvele raha vähemalt kaheksa korda ja kogusummas üle 6000 euro.
Samuti ootab maksuamet märguandeid kodanikest, kelle aastased krediidi- ja intressimaksed ületavad 3840 eurot, kirjutab Dienas Bizness.
Maksuamet usub, et saab niiviisi teada sularaha summa, mille füüsilised isikud oma pangaarvetele kannavad. Ühtlasi oleks ametil siis selge pilt suurtest sularahatehingutest.
«Sellest saab järjekordne infoallikas, mis võimaldab teha kindlaks füüsiliste isikute poolt omandatud vahendite seaduslikkuse ning parandada maksude laekumist,» teatas maksuamet.
Enamik laenuasutusi kahtleb siiski meetme efektiivsuses.
«Me oleme mures, et tulemus võib osutuda otse vastupidiseks: kui inimesed teavad, et pangad kannavad nende sissemaksetest maksuametile ette, siis ei panegi nad oma raha üldse pangaarvele. Selle tulemusel aga kasvab musta raha hulk Lätis,» ütles Läti kommertspankade liidu pressiesindaja.
Pressiesindaja lisas, et maksuamet ei kujuta ilmselt ette, millist andmekogust nad antud seaduse rakendudes töötlema peaksid hakkama.