/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2014/05/06/3008416t1h0bb1.jpg)
Täna esimest korda kogunev uuenenud e-Eesti nõukogu koosseis soovib luua reaalajas toimiva majanduskeskkonna ja rajada Tartusse kuni 2000 tudengiga IT-maja.
E-riigile püütakse hoogu anda IT-majaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogu pole iseenesest uus, see on tegutsenud 1990. aastate keskpaigast, kuid olnud seni majandusministeeriumi all, liiga suure koosseisuga ning pigem arutlemise koda, mitte aga otsustamise koht. Nüüd on nõukogu koosseisu vähendatud ja ohjad on enda kätte võtnud reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas.
Juba eelmise aasta lõpus võttis valitsus vastu infoühiskonna arengukava aastani 2020, mis nägi samuti ette, et nõukogu tuleb reformida nii, et oleks võimalik kaalukama otsustusõigusega juhtida arengukava elluviimist, anda riigiasutustele IT-valdkonnas suuniseid, aga ennekõike panna paika suuremad strateegilised valikud.
Nii on näiteks tänase nõukogu koosoleku päevakavas punkt «Reaalajas majandus». Tegemist on keskkonnaga, milles ettevõtetevahelised tehingud – tellimuste kinnitused, maksed, raamatupidamine – viiakse ellu reaalajas ja automaatselt. Samuti on päevakorrapunkt «10 miljonit e-eestlast», millega tegelikult juba töötatakse ja mille eesmärk on selle aasta lõpus hakata väljastama e-residentidele ehk väljaspool Eestit elavatele teiste riikide kodanikele digi-ID-kiipi.
Põnevaim päevakorrapunkt on ehk Tartu IT-maja kontseptsioon. Riigikantselei info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Siim Sikkut tõdes, et Tartu IT-maja teemat pole riiklikul tasandil varem arutatud. «Aga see on idee, mis on Tartus pikalt küpsenud ja nüüd konkreetseks plaaniks vormunud,» ütles Sikkut. «Siin saabki nõukogu otsustada, kas Tartu peaks sellega edasi tegelema ja kui ambitsioonikaid sihte seadma.»
Praeguse selgema plaani järgi võiks Tartus Ülikooli juures (asukohaks südalinn või Maarjamõisa kant) olla IT-maja, kus võiks õppida 1500–2000 õpilast ning töö leida üle 150 õppejõu Eestist ja välismaalt.
Sikkuti sõnul määraks see maja suuresti, kui palju IT-spetsialiste Eestis on ja mis IT-haridusest tulevikus saab. «Ühtepidi räägime justkui ühest majast, ent teistpidi on selles ühes majas koos teadus, arendus, uued ettevõtted, tulevased töökohad,» selgitas Sikkut mõtet.
2020. aastani vaatava IT-arengukava prioriteediks ongi IT-haridus. Teine suurem ülesanne ja eesmärk on ajakohastada meie praegused e-teenused – reformida ja muuta need kasutajasõbralikumaks. Kolmas ülesanne on piiriülene koostöö ja teenused, mida Eesti jagaks eeskätt meie põhjanaabritega.
«Tegeleme sellega, et meie digiallkirjad toimiks ka üle Euroopa, et näiteks meie ettevõtjad saaks seda kasutada oma partneritega Euroopa turul,» tõi Sikkut näite. «Nõukogu uuendamise, sisukamaks muutmise taga on soov tõmmata uuenduste hoog uuesti käima. Et meil oleks uusi julgeid plaane ja rohkem elluviimist, kui meil vahepeal ehk oli.»
E-Eesti nõukogu hakkab juhtima peaminister Taavi Rõivas, aseesimees on majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo. Uuendatud nõukogu liikmed on haridusminister Jevgeni Ossinovski, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Anneli Heinsoo, Eesti edukaima idufirma Transferwise kaasasutaja Taavet Hinrikus, majandusministeeriumi IT-valdkonna asekantsler Taavi Kotka, Praxise juht Annika Uudelepp ja IT-guru Linnar Viik.