Hinge vaakuv loomaaed reklaami ei tee, sest raha ja konkurentsi pole
/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
28. juuni 2010, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/28/394297t1h5705.jpg)
Tallinna Loomaaed spetsiaalseid kampaaniaid enda reklaamimiseks ei korralda, reklaamitakse vaid selleks, et pildil püsida.
«Tallinna Loomaaias tehakse reklaami eelkõige põhimõttel, et püsiksime pildil. Spetsiaalseid kampaaniaid reeglina ei korraldata, kuna eestis pole otseseid konkurente, kellega võrreldes peaks enda paremusele rõhuma,» lausus Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Eraldi turunduseelarvet Kaalu sõnul neil pole ja juhtkonna kõrval tegeleb turundusega muuhulgas põhiliselt loodushariduse ja avalike suhete teenistus ja pisut ka finantsteenistus ja muud allüksused.
Samas pole Kaalu arvates Eesti sees olulist lisapotentsiaali ka külastajate arvu järsuks kasvamiseks, mis õigustaks erinevaid kampaaniaid.
Siiski peab Kaal loomaaia puhul parimaks reklaamiks uusi korralikke ekspositsioone ja üldist heakorda, kui seda üldsusele teadvustada.
«Iga uue objekti käikumineku püüame kujundada kampaanialaadseks koostöös MTÜ-ga Tallinna Loomaaia Sõprade Selts,» ütles Kaal.
Koostööd tehakse ka turismiettevõtetega meelitamaks välisturiste ja püütakse end nii eraldi kui koos nendega märgatavaks teha ka messidel.
«Tasulise reklaami jaoks pole meil üldjuhul vahendeid, aga mõned väljaanded on aegajalt pakkunud selleks võimalusi kingitusena.»
Aastakümneid on Kaalu kinnitusel linnas olnud kindlad kohad, kus ripuvad loomaaia posterid külastusinfoga ja koduleht. «Eriti selle kaudu pakutav interaktiivne osa, mõjutab kindlasti külastamist,» lisas Kaal.
Tänavu ollakse Kaalu kinnitusel oma 20 protsendi võrra kärbitud igapäevaeelarve ja olematu investeerimiseelarvega üsna hinge vaakumas. Ja see hakkab esimeses järjekorras mõjutama eelkõige loomaaia välimust ja muid külastajale suunatud tegevusi.
«Kui see olukord järgmistel aastatel püsib või koguni süveneb, siis tuleb kindlasti tagasilöök ka külastajate arvus, mida tagasi saada on oluliselt raskem.»
Külastajate arvu suurimaks põhitegijaks on ilm ja igal nädalavahetusel toimuvad massiivsed vabaõhuüritused, mis Eesti elanikkonna mööda maad laiali kisub. «Külastamise intensiivsus pulseerub aastaajati nii, et talvel on kümme protsenti ja suvel vastavalt 90 protsenti.»
Suurimaks lootuseks peab loomaaed külastajate arvu kasvatamisel välisturiste, eriti Soomest ja Venemaalt, aga ka Lätist, Roootsist jm. «Läänepoolsetele tulijatele on antireklaamiks meie riigi ja linna võimetus investeerida tänapäevastesse ekspositsioonidesse.»
Tavaline külastatavuse pilt on Kaalu sõnul selline, et esmaspäevast reedeni käib üks kolmandik ja nädalavahetuse kummalgi päeval ka üks kolmandik.
«Üks sandi ilmaga vihmane nädalavahetus tähendab kohe kaks kolmandikku vähem inimesi nädalas,» tõdes Kaal.
Aastas käib loomaaias 300 000 inimest ning mullu tõusis küll külastatavus tunamullusega võrreldes, kuid seevastu olid tänavused talvekuud oluliselt napimad.
«Eesti suurust arvestades pole 300 000 sugugi vähe, aga kindlasti oleks mõeldav seda suurendada.»
Samas kaotati näiteks Venemaalt tulevate turistide kadumisega omal ajal aasta arvestuses koguni ca 100 000 külastajat. Midagi on nüüd küll Kaalu hinnangul tagasi tulema hakanud, aga kasvuruumi on veel kõvasti.
Talvekuude loomaaiakülastuseks oli ilm Kaalu sõnul liiga hea, sest üle pika aja said inimesed taas suusatamas käia ning Kaalu sõnul mängib siinkohal rolli ka siseekspositsioonide nappus, mille edasiarendamis pärsib investeerimisvajadus.