Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/03/11/1631970t1h6d4f.jpg)
«Vene suursaatkonna konsulaarosakonnas vastab (juba vähemalt 2 aastat) üldnumbril meesterahvas, kes hakkab eesti keele peale karjuma: «Govorite po Russki!». Võibolla ma eksin, aga kas vastuvõtusekretär ei peaks oskama minuga riigikeeles vestelda? Üheski teises saatkonnas sellist probleemi ei ole täheldanud. Kas enne viisa taotlemist peab vene keele selgeks õppima? Lihtsalt huvitaks keeleinspektsiooni kommentaar sellisele asjale,» küsis Ivika.
Vastab keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk:
Keeleseaduse järgi on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.
Hea tava kohaselt on Eestis asuvates välisriigi saatkondades konsulaartöötajad, kes suhtlevad isikutega vajadusel ka eesti keeles, eestikeelse suhtlemise tagamise kohustust aga välisriigi saatkonnal ei ole.