Eesti digitaalareng jääb mitmes olulises valdkonnas ELi keskmisele alla

Sülearvuti. Foto: Toomas Huik

Euroopa Liidu digitaalarengu tegevuskava 2014. aasta tulemustabeli kohaselt on Eesti EL-i keskmisest ees mobiilse Interneti kasutajate osakaalu poolest, kuid lairiba püsiühenduse näitajad on alla keskmise nii kogu riigi arvestuses kui ka maapiirkondades.

Kui EL-is keskmiselt on juurdepääs lairiba püsiühendusele 97% elanikest, siis Eestis saab seda teenust kasutada 87% inimestest. Neljanda põlvkonna mobiilset Internetti kasutab aga Eestis tunduvalt rohkem inimesi (85%) kui Euroopas keskmiselt (59%).

Nende inimeste arv, kes kasutavad Internetti vähemalt korra nädalas, tõusis Eestis eelmisel aastal 77%ni (EL-is 72%). Pisut üle EL-i keskmise on ka igapäevaselt Internetti kasutavate inimeste osakaal: 63% Eestis ja 62% EL-is. Inimesi, kes pole kunagi Internetti kasutanud, on Eestis vähem (16% elanikest) kui Euroopas tervikuna (20% elanikest).

Üha enam inimesi teeb oste Internetis, kuid Eesti 23% jääb siiski tugevasti alla EL-i keskmise (47%). Piiriüleste ostude osakaalu poolest on aga Eesti Euroopast natuke ees – välismaalt ostab Interneti teel kaupu 13% eestlastest ja 12% eurooplastest.

Probleemina tuuakse tulemustabelis välja väikeettevõtete aeglane edasiminek internetikaubanduse valdkonnas. Eestis on Interneti teel tooteid müüvate väikeettevõtete osakaal aastaga koguni langenud 11%-lt 10%-le.

E-valitsuse teenuste kasutajate osakaal on Eestis aastaga veidike langenud, kuid püsib endiselt EL-i keskmisest kõrgemal. Kodanikke, kes suhtlevad riiklike ametiasutustega Interneti teel, on Eestis 48% ja EL-is 41. Nende kodanike osakaal, kes esitavad ametiasutustele elektrooniliselt täidetud vorme, on Eestis 30% võrreldes EL-i 21%-ga.

Peaaegu kolmveerandil Eesti haiglatest on kiire lairibaühendus, samal ajal kui EL-is tervikuna on see vaid veidi rohkem kui kolmandikul haiglatest. 75% haiglatest võimaldab patsientidele täielikku või osalist juurdepääsu oma meditsiinilistele andmetele. See näitaja on kordades kõrgem kui EL-i keskmine (9%). Ka perearstid jagavad Eestis patsientidega palju rohkem infot kui Euroopas (Eestis 40% perearstidest, EL-is 7%).