/nginx/o/2014/05/28/3067438t1hfd01.jpg)
Juhid ja personalijuhid tajuvad järjest enam rollide muutust perekondades – enam isasid jääb lastega koju, perega seotud ülesanded jagunevad võrdsemalt vanemate vahel – ning see omakorda mõjutab positiivselt ka töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist, selgub uuest uuringufirmade TNS Emor ja OÜ InCase läbi viidud töö- ja pereelu ühitamise uuringust.
Ettevõtete juhtide ja personalijuhtide hinnangul on see omamoodi uueks trendiks, et isad soovivad jääda mõneks ajaks vanemapuhkusele. See omakorda tähendab, et naised ei jää töölt väga pikalt eemale ning neil on lihtsam tööellu naasta.
«Praegu on ka meie ettevõttes näha päris palju seda, et hoopis mehed jäävad väikeste lastega koju ja naised lähevad tööle. Mulle tundub, et see on viimase kolme aasta trend. Varem oli see pigem ebatavaline, kuid nüüd on täiesti normaalne,» rääkis ühe uuringus osalenud logistikaga tegeleva suurettevõtte juhatuse esimees.
Uuring kaardistas ka mitmeid kitsaskohti, mida nii töötajad ise kui ka tööandjad näevad sellistena, mis pärsivad töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist ja hoidmist. Peamised töö- ja pereelu kaalukausi paigast nihutajad on liiga suur töökoormus, paindumatu tööaeg, töökoha kaugus kodust, töötajate soov teha madala palga tõttu ületöötunde, hooajaliselt muutuv töökoormus, öötöö ja komandeeringutes käimised.
Ilmnes ka vanema ja noorema põlvkonna juhtide arvamuste erinevus töö-ja eraelu ühitamise osas. Noorema põlvkonna juhid pidasid töö-ja pereelu tasakaalu iseenesest mõistetavaks, mis tähendas muuhulgas näiteks suuremat töökorralduse paindlikkust väikseid lapsi kasvatavatel töötajatele ehk suuremat avatust töötaja erinevate vajadustega arvestamisel.
Omapärase vastuoluna nentis enamus uuringus osalenud töötajatest (83%), et nad tunnevad tööstressi, kuid sellele vaatamata jäid nad enda töö- ja pereelu tasakaaluga siiski rahule.
Uuringus osalenud ettevõtete lähiaastate plaanides on keskenduda enam töötajate tervisele, noorte väljaõppele ja paindlikumale töökorraldusele. Samuti ilmnes juhtide mure negatiivse tööhõive jätkumise ja sellega seotud väljakutsete pärast.
«Positiivne on teadmine, et töötajatest hoolimine ja sellel teemal kaasa rääkimine on ettevõtetele üha olulisem,» nentis uuringu tellinud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Heidi Solba.
Samas on pea kõik uuringus osalenud juhid rõhutanud probleemsena, et nii töötajate tervise edendamine, töötajate perele suunatud personalipraktikad kui muud töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist toetavad tegevused (näiteks lastehoiu eest tasumine, et töötaja saaks lasteaiakoha puudumisel soovitud ajal tööle naasta) on seotud erisoodustusmaksu tõttu väga suure maksukoormusega tööandjate jaoks. Ettevõtted tajuvad erisoodustusmaksu märkimisväärse takistusena ning ootavad riigipoolseid muutusi maksuseadustesse selles osas, mis on seotud töötajate arendamise ja heaolusse panustamisega.
«Päris palju asju on selliseid, mida me tööandjatena võtaksime rohkem ette, kui maksukulud selle tegevuse peale ei oleks nii suured. On kohti, kus me oleme liiga karmiks läinud oma maksudega,» rääkis ühe uuringus osalenud tootmisettevõtte personalidirektor.
Uuringu tulemusi kasutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum jätkusuutliku töökeskkonna arenguprogrammi ülesehitamiseks. Programm algab sügisel, kestab poolteist aastat ja on suunatud töö-ja pereelu ühildamise temaatikale, alates strateegia kujundamisest kuni töövaldkonna rakenduse ja parimate praktikate näideteni välja.
Uuringus küsitleti 173 juhti, sealhulgas 72 tippjuhti ja 101 personalijuhti ning 558 ettevõtte/organisatsiooni töötajat. Lisaks viidi läbi süvaintervjuud 25 ettevõtte esindajatega, kelle hulgas oli 10 tippjuhti ja 15 personalijuhti.