/nginx/o/2011/05/17/587072t1h6cab.jpg)
Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2012. aastal 47,6 protsenti ettevõtetest uuenduslikud. Võrreldes eelmise, 2010. aasta uuringuga langes uuenduslikkuse määr 9,2 protsendipunkti, teatas statistikaamet.
Majanduskriisi järellainetusena ettevõtete innovaatilisus vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuenduslikkus vähenes liigiti pisut erinevalt. Kui organisatsiooni- ja turundusuuendusega ettevõtete määr langes 2012. aastal 2010. aastaga võrreldes vastavalt 2,0 ja 3,7 protsendipunkti, siis tooteuuendusi turule toonud ettevõtete määr 4,8 ja protsessiuuendusi rakendanute oma 7,4 protsendipunkti. Teisisõnu, kui 2010. aastal oli iga neljas ettevõte tooteuuenduslik, siis 2012. aastal vaid iga viies.
Uuenduslikkus vähenes peaaegu kõigil tegevusaladel, olulisemates neist näiteks tekstiilitööstuses 70 protsendilt 35 protsendile ja puidutööstuses 64 protsendilt 41 protsendile. Samas ei muutunud toiduainetööstuse 64 protsendine uuenduslikkuse määr ning veekogumise, -töötluse ja -varustusega tegelevate ettevõtete oma koguni suurenes 45 protsendilt 66 protsendile.
Uuring määratles uuenduslikuks ettevõtte, kes oli viimase kolme aasta jooksul rakendanud organisatsiooni- või turundusuuenduse, toonud turule uue või oluliselt täiustatud toote, võtnud kasutusele uue või oluliselt täiustatud protsessi või siis oli teinud kulutusi, et selliseid tooteid arendada või protsesse rakendada.
Eesmärgiks kasumlikkus või müügitulu?
Uuringu lisamoodul keskendus ettevõtte strateegiale. Ilmnesid teatud erinevused uuenduslike ja mitteuuenduslike ettevõtete vahel. Strateegilise eesmärgina pidasid uuenduslikud ettevõtted kõige tähtsamaks kasumlikkuse suurendamist, mitteuuenduslikud aga asetasid esikohale müügitulu suurendamise. Eesmärkide saavutamise abinõuna hindasid uuenduslikud ettevõtted kõige rohkem paindlikkuse ja reageerimisvõime suurendamist, mitteuuenduslikud aga tegevuskulude vähendamist. Küll oldi ühel nõul, et kõige enam takistab eesmärkide saavutamist tugev hinnakonkurents.
Teiste riikide andmed jõuavad Eurostati andmebaasi alles 2014. aasta sügisel, kuid Eesti tulemusi on juba võimalik võrrelda põhjanaabrite omadega. Soomes niisugust uuenduslikkuse määra langust ei täheldatud ning see jäi nii 2010. kui ka 2012. aastal 53 protsendi tasemele, mis tähendab, et kui veel 2010. aastal edestasid Eesti ettevõtted uuenduslikkuse poolest Soome omi, siis 2012. aastal jäid Eesti ettevõtted Soome omadest juba maha.
Üleeuroopalist innovatsiooniuuringut korraldatakse iga kahe aasta tagant ja 2012. aastal moodustasid vaatluse kogumi 1779 tööstus- ja 1706 teenindusettevõtet, kus töötas vähemalt 10 töötajat.
Võrreldes varasematega laienes uuring järgmistele teeninduse tegevusaladele:
kino-, videofilmide, telesaadete tootmine; helisalvestiste, muusika kirjastamine (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris kood 59), programmid ja ringhääling (kood 60), teadus- ja arendustegevus (kood 72) ning reklaamindus ja turu-uuringud (kood 73). Loetletud tegevusalade ettevõtted moodustasid kogumist vaid 3 protsenti, seetõttu on tulemused varasemaga üsnagi hästi võrreldavad. Seda enam, et uuringusse lisandunud tegevusaladest on vaid teadus- ja arendustegevus uuenduslikkuse poolest erandlik: seal ulatub uuenduslike ettevõtete osatähtsus 94 protsendini.