Üheksa punkti, mida peaks lapsele elektriohtude kohta rääkima

Elekter. Foto: Toomas Huik

Kõige rohkem elektriõnnetusi toimub igal aastal suvekuudel ja seetõttu on suve algus õige hetk ka lapsele elektriohte meelde tuletada ja õiget käitumist õpetada.

Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti statistikale toimus mullu kokku 45-st elektriõnnetusest 22 juunist augustini. Ehkki põhjuseks on peamiselt elektriseadmete kasutamise hoogustumine, on suvi ka äikeseaeg ning periood, mil lapsed lähevad maale ja liiguvad tavalisest rohkem väljas. Seega tasub kindlasti meelde tuletada ka elektrivõrguga seotud ohte.

«Kahjuks juhtus viimane tõsisem õnnetus vähem kui kuu aega tagasi, mil alajaama katusele ronis teismeline. Lastele tuleks maast-madalast kindlasti selgitada, et elektriohumärgiga varustatud kohtadest ja mahakukkunud liinidest tuleb kauge kaarega mööda käia,» selgitas Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Raivo Rebane.

Räägi lapsele:

• Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga
• Ära mängi elektriliinide juures
• Ära torgi elektriseadmeid, pistikupesasid ega juhtmeid
• Ära kasuta elektriseadmeid märgade kätega ega vee läheduses
• Tulekahju puhul ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega
• Õues toimunud elektriõnnetuse puhul ära lähene voolu all olevale kannatanule, vaid helista 112
• Maha kukkunud elektriliinist hoia nii kaugele kui võimalik
• Kukkunud juhtmest eemaldu vähemalt 20 sammu (8 meetri) kaugusele jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata või hüppa rahulikult eemale ühel jalal või  kaht jalga koos hoides. Igal juhul ei tohi liinist eemale kõndida või joosta, sest nii võib tekkida sammupinge.
• Lahtistest alajaamade või elektrikappide ustest anna teada täiskasvanule