/nginx/o/2010/06/25/392599t1hf7c5.jpg)
Eesti eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude ja liisingute maht kahanes mais selle aasta eelmiste kuudega võrreldes kõige vähem - 0,6 miljardi krooni võrra ehk 0,2 protsenti.
Mais muutus eluasemelaenude turg aktiivsemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga teatel oli mai lõpus laenu- ja liisinguportfelli maht 245 miljardit krooni, mis on 6,6 protsenti väiksem kui aasta tagasi ning võrdväärne 2007. aasta lõpu tasemega. Kuigi mais väljastati rohkem laene kui eelnevatel kuudel, pole laenuaktiivsus siiski veel oluliselt tõusnud.
Ettevõtetele väljastati kokku üle 3,3 miljardi krooni laene ja liisinguid, millest ligi veerandi moodustas üks suur laen. Väljastatud eluasemelaenude maht oli samuti mais selle aasta suurim, ulatudes 578 miljoni kroonini ning ületas esimest korda sellel aastal aastataguseid näitajaid.
Üle mitme kuu halvenes mais laenuportfelli kvaliteet, kui üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht kasvas 821 miljoni krooni võrra ning nende osakaal laenuportfellis tõusis 7 protsendini.
Portfelli kvaliteet halvenes ettevõtete, peamiselt kommertskinnisvara sektori laenude tõttu. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude maht aga kahanes 77 miljoni krooni võrra, moodustades 4,5 protsenti kõikidest eluasemelaenudest. Vaatamata veidi kasvanud laenumahule, jäid pikaajaliste laenude intressimäärad muutumatuks.
Uute laenude intressimäärad püsisid mais viimase kaheteistkümne kuu keskmise tasemel - ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 4,3 protsenti ning eluasemelaenude oma 3,4 protsenti. Jätkuvalt kasvasid aga reaalsektori hoiused, mis peegeldab ettevõtete ja eraisikute ettevaatlikku finantskäitumist.
Mais kasvasid ettevõtete hoiused kokku üle 1,3 miljardi krooni võrra 57,7 miljardi kroonini, mis on üle kümnendiku rohkem kui aasta tagasi. Eraisikute hoiuste maht jäi praktiliselt muutumatuks 55,9 miljardi krooni tasemel.
Tulenevalt langenud hoiuseintressimääradest jätkus eraisikute suundumus paigutada üha vähem raha tähtajalistele hoiustele, mai lõpuks langes nende hoiuste osakaal 56 protsendini.