Maksuamet selgitab: kuidas deklareerida üle 1000-euroseid tehinguid

Novembrist muutub üle 1000-euroste tehingute deklareerimine kohustuslikuks. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maksuamet selgitas Postimehele, mismoodi hakkab alates 1. novembrist välja nägema 1000-euroste ja suuremate tehingute deklareerimine.

Maksuameti koostatud juhend ettevõtjatele:

Käibemaksudeklaratsiooni lisa eesmärk on parandada maksuhalduri võimalusi varimajanduse ohjamisel ning seeläbi aidata kaasa konkurentsitingimuste parandamisele.

· MTA jaoks seisneb peamine muutus kontrolli efektiivsuses ja riskianalüüsis, mille tulemusel saame info kogumise asemel tegeleda info analüüsimisega.

Käibemaksudeklaratsiooni lisa kehtestamisel esitavad käibemaksukohustuslased ostjate ja müüjate lõikes arvete andmed, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. Maksu- ja tolliamet hakkab koguma infot ainult arvete kohta, tehingute sisu esitama ei pea.

· Deklareerimisele kuuluvad arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20 protsenti ja 9 protsenti käibemaksumääraga maksustatava käibe (erandina ei deklareerita käibemaksuseaduse paragrahvis 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arvete andmed)

Käibedeklaratsiooni ja selle lisavorm tuleb esitada maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.  Esitamiseks MTA-le saab olema põhimõtteliselt neli võimalust:

1) nn masin-masin liides, s.t ettevõtja saadab vajalikud andmed otse raamatupidamisprogrammist;

2) xml ja csv formaadis faili laadimine e-maksuametis/e-tollis;

3) nn ekraanivormi täitmine e-maksuametis/e-tollis;

4) paberkandjal esitamine.

Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet.

Lisal tuleb deklareerida arvete kohta järgmist informatsiooni: tehingupartneri registri- või isikukood, tehingupartneri nimi, arve number, arve kuupäev, arve summa ilma käibemaksuta, maksumäär, arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus, maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käiv, erisuse kood.

·  Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed.

·Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.

Käibemaksudeklaratsiooni lisa puudutava eelnõu menetlemisel on arvestatud ka mitmeid ettevõtjatepoolseid ettepanekuid muudatuste sujuvamaks üleminekuks:

· Võimalus taotleda mõjuval põhjusel uuele süsteemile üleminekuks pikendust kuni 2015. aasta 20. juunini.Muudatuse kohaselt tuleb juhul, kui infotehnoloogiliste arendustööde teostamine määratud tähtajaks ei ole mõjuval põhjusel võimalik, esitada maksuhaldurile motiveeritud taotlus jätta ajutiselt esitamata käibedeklaratsiooni lisa või selle osa. Maksuhaldur teeb taotluse osas otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 2014. aasta 31. augustiks, avaldusi saab esitada alates 1. juulist.

·Deklareerida saab kõiki arveid.See vabastab 1000 euro piiri jälgimise kohustusest.

· Ei ole kohustust märkida arvele tehingupartneri registrikoodi , kuid INF-i esitamisel on registrikood muu info seas nõutav.Hõlbustamaks tehingupartneri registrikoodi sisestamist raamatupidamistarkvarasse luuakse võimalus teostada  tasuta päringuid RIK-i andmebaasist.

· Arvestati turismiettevõtjate ettepanekut jätta käibedeklaratsiooni lisal kajastamata reisiteenuste erikorra alusel väljastatud arvete andmed/ käibedeklaratsiooni lisal tuleb kajastada vaid nende arvete andmed, millel on käibemaksusumma.

·Kuni 2015. aasta lõpuni on võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes– mõeldud ettevõtjatele, kellel on ühe partneriga palju arveid, et siis on võimalik esitada kogusumma. See ettepanek on tulnud jaekaubandusettevõtetelt, et tagada keerukamate arenduste teostamiseks täiendavalt aega.

MTA jaoks on väga oluline esitatud andmete turvalisuse küsimus. Andmeid kasutab maksuhaldur vaid maksude tasumise õiguse kontrolliks. Massandmete analüüsi tehakse automatiseeritult ja KMD INF detailandmete vaatamise vajadus on vaid konkreetse tööülesande saanud ametnikul.

Kõik andmebaaside kasutamised MTA-s logitakse. Maksuhalduri käsutuses olev info on hõlmatud maksusaladuse kaitsega ehk tagatud on ka ärisaladuse kaitse. Kogutava teabe käsitlemine pole vähem turvalisem teabest, mida MTA-le juba niigi esitatakse.

Ettevõtete jaoks on üleminek püütud teha võimalikult lihtsaks.Lisaks mõjuval põhjusel süsteemile ülemineku ajapikendusele on raamatupidamistarkvara tootjad MTA-le kinnitanud, et koostöös väljatöötud KMD INFi vorm on neile ning programme kasutatavatele ettevõtjatele sobiv.

Tagatud on seega tingimused, et vormi esitamisega täiendavat käsitööd juurde ei teki.