Ärimehed tegid suurpangale hiigeltünga

SEB peahoone. Foto: Peeter Langovits

2006. aasta oktoobris tegi SEB pank pealtnäha tulusa tehingu. Pank nõustus laenama 18,5 miljonit eurot (290 miljonit krooni), et kinnisvaraarendajad saaksid Tallinna kesklinna püstitada uhke äri- ja parkimishoone.

Oli kinnisvarabuumi tipp ja kesklinna arendused kõrges hinnas. Esinduslik ärihoone pidi kerkima aadressile Veerenni 53A/Töökoja 1. Otse Tallinna vangla naabrusesse. Kesklinna seisukohalt tulevikus olulise liiklussõlme – Veerenni ringtee naabrusesse.

Juhtus see, mis tagantjärgi kõrvalt vaadates tundub uskumatu.

Pank maksis arendajatele heauskselt raha – kokku 46,4 miljonit krooni ehk 2,97 miljonit eurot, ei kerkinud kesklinna krundile ühtegi hoonet. Selle asemel jõudis raha Hispaaniasse, kus samad arendajad ostsid sellega Malagas kinnisvaraarenduse seisukohast perspektiivikana paistnud krundi.

Tallinna krundil tehti ehitustöid vaid näiliselt – selleks, et naiivsed pankurid arenduse tarbeks «pappi köhiksid». Leping oli lihtsalt selline - pank tasus arveid kuludokumentide põhjal. Neid jõuti pangale esitada kokku 68 miljoni krooni eest.

Kuludokumente suudab vorpida iga keskmise kaliibriga kelm. Ometi jäi pank seekord kelme uskuma. SEB uskus lõpuni, et asjad selle arendusega saavad korda. Seda isegi siis, kui lubatud ärihoonet Tallinna kesklinna kuidagi ei kerkinud ja laenulepingus märgitud raha 2008. aastaks laekumata jäi.

Pankurite silmad avas arendajate ettevõtte pankrotihaldur Erik Savi, kes 2010. aasta septembris politseisse kuriteoavalduse tegi. Kiiresti sai selgeks, et raha, mida pank sellesse projekti pumpas, pankurid ilmselt ei näe.

Põhja ringkonnaprokuratuuri hinnangul langesid pankurid grandioosse kelmuse ohvriks. Kelmid ise nii muidugi ei arva. Nende väitel põhjustasid suure kaliibriga jamad ebasoodsad majandusolud.

Isegi siis, kui prokuratuur suurkelmuse materjalid kohtusse saatis, jätkasid süüdistatavad Kaido Kaljusaar ja Andres Lauri skeemitamist. Nende kaitsjad, kuuest vandeadvokaadist koosnev esindus, taotlesid kohtuasja lõpetamist kuriteo aegumise tõttu. Kelmus on teise astme kuritegu ja aegub viie aastaga.

Kohus leidis teisiti ja mõistis kohtualustele viie-aastased vangistused. Neist tuleb šokivangistusena kanda reaalselt ära kolm kuud. Hea diil mitme miljoni euro suuruse teenistuse kohta, ütlevad küünikud.

Kohtualused ise nii ei arva. Seetõttu taotlesid nad leebemat kohtlemist riigikohtult, kes kolmapäeval teatas, et keeldub ärimeeste kaebust menetlusse võtmast. Punkt.

Mis siis täpsemalt toimus? Loe edasi neljapäeval Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!