/nginx/o/2013/11/28/2652070t1h4bc7.jpg)
Maksu- ja tolliamet teatas, et võtab ehitusturu korrastamise ja ümbrikupalkade osakaalu vähendamisel järgmise sammuna tähelepanu alla eramute ehituse äriühingute poolt.
MTA võtab luubi alla eramute ehituse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul näitavad Eesti Konjunktuuriinstituudi äsjaavaldatud varimajanduse uuringu tulemused, et enim maksti varjatud töötasu just ehituses, mistõttu on see sektor maksuhalduri eritähelepanu all.
«Kui avaliku sektori hangetes oleme turu korrastamiseks alustanud koostööd Riigi Kinnisvara ASiga ning Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga, siis järgmisena võtame tähelepanu alla eramute ehituse, mis moodustab ehitusturust arvestatava osa,» selgitas Värk.
Alates järgmisest nädalast teostavad maksu- ja tolliameti ametnikud ka vaatlusi ja kontrollivad eramute ehitusobjekte, kus äritegevuse tulemusel tekib maksude deklareerimise ja tasumise kohustus.
Värk märkis, et eramuehitust tellides ja ettevõtjaga tingimusi läbi rääkides on paraku levinud olukord, kus üks osapool pakub või küsib teenust või ehitusmaterjale käibemaksuvabalt.
«Ettevõtted jätavad võimalusel eramute ehituse oma raamatupidamises tihtipeale üldse kajastamata ja arveldamine toimub sularahas või kellegi kolmanda eraisiku konto kaudu. Ettevõte kasutab aga eramu ehitusel deklareerimata tööjõudu ning saab tasu sularahas, mida omakorda kasutatakse ümbrikupalkade maksmiseks ka ametlikel ehitustöödel, näiteks riigihangetel alltöövõttu tehes,» selgitas Värk.
Värk lisas, et huvi sularahas arveldada on tihti ka tellijate poolne lootuses saada majaehitus käibemaksu võrra odavamalt tehtud.
«Ümbrikupalkade kõrval vaadatakse kindlasti ka ehituse tellijate maksude deklareerimist ja tasumist, kuna palju on juhtusid, kus eramu ehituse tellinud isikul puuduvad igasugused ametlikud sissetulekud.»
2013. aastal oli ehitusööde maht ilma alltöövõtu maksumuseta pea 2 miljardit eurot. Riigi- ja eratellimuste suhe 2012. aastal oli hinnanguliselt 60/40, eelmisel aastal jõuti tasemeni 50/50. Võimalik ehitustööde maht ilma alltöövõtu maksumuseta on 2014. ja 2015. aastal on ligi 1,8 miljardit eurot.
Ehitusregistri andmetel väljastati perioodil 6. juunist 2013 kuni 12. märtsini 2014 teatisi elamute ehituse alustamiseks kokku 544 ehitusobjektile, mille puhul eraisikutest tellijaid oli 551 (abikaasade puhul võib ühe teatise puhul kaks tellijat olla). Tellijatest 195 isikul ei olnud üldse mingit palka deklareeritud.