/nginx/o/2014/01/07/2737382t1hdb15.jpg)
/nginx/o/2012/06/19/1175574t1h0c46.jpg)
Kuigi see, et töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral töötajat tööle siiski ei ennistata, vastab riigikohtu hinnangul põhiseadusele, peab kohus kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist selgelt ebapiisavaks.
Riigikohus peab ebaseadusliku vallandamise hüvitist ebapiisavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus leidis oma möödunud nädalal avaldatud lahendis, et kohtud ja töövaidluskomisjon ei peaks piirduma üksnes kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise määramisega, millele viitab töölepinguseadus, kuna enamikul juhtudel ei kata see töötaja kaotatud töötasu.
Kuna nii kohtutel kui ka komisjonil on õigus hüvitise suurust vajadusel muuta, siis peaksid nad riigikohtu hinnangul seda õigust ka rakendama.
Keeruline arutelu
Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Mariliis Proos selgitas, et riigikohtu värske lahend annab küll kindluse, et töövaidlusi lahendades ei ole isikute põhiõigusi riivatud, kuid ütleb samas selgelt, et töövaidlusorgan ei pea määrama tingimata kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist, vaid võib seda ka suurendada või vähendada.
«Riigikohtu otsus suunab pöörama rohkem tähelepanu sellele, et töötajale ebaseadusliku töösuhte ülesütlemisega tekitatud kahju saaks õiglaselt hüvitatud,» kommenteeris Proos.
Kuigi riigikohus leidis, et ebaseadusliku töölepingu hüvitamine vaid rahaliselt on põhiseaduspärane, oli tegemist ka kohtu jaoks keerulise küsimusega.
Sellest annab tunnistust fakt, et asi anti otsustamiseks riigikohtu üldkogule ning arvamust küsiti ka riigikohtu põhiseadus- ja õiguskomisjonilt, õiguskantslerilt ning justiits- ja sotsiaalministrilt.