Päevatoimetaja:
Sander Silm

Siim Kallas Kiievis: gaasi hinna muutus toob Ukrainale suured probleemid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Memorandumi laenutingimuste kohta allkirjastasid Ukraina majandusminister Oleksandr Šlapak ja Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Taustal Ukraina peaministri kt Arseni Jatšenjuk.
Memorandumi laenutingimuste kohta allkirjastasid Ukraina majandusminister Oleksandr Šlapak ja Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Taustal Ukraina peaministri kt Arseni Jatšenjuk. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul läheb Euroopa Liidu majandustoetus Ukrainale gaasi hinnatõusule järgnevate probleemide lahendamiseks ning riigi masinavärgi paremaks toimimiseks.

Teisipäeval kandis Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel Ukrainale üle esimese saja miljoni euro suuruse laenuosa, Kallas rääkis «Aktuaalsele kaamerale» antud telefoniintervjuus, et see on üks osa 1,6 miljardist, missuguses suurusjärgus Euroopa Liit on otsustanud anda Ukraina eelarvele majanduslikku tuge, selle kohta on allkirjastatud ka kaks memorandumit, kus majandustoetuse tingimused on tema sõnul suhteliselt jäigalt kirjas, vahendas ERR Uudised.

«Ukraina eelarvel tulevad suured probleemid seoses gaasi hindade muutustega, siis mingil moel saab seda tasakaalustada, teine asi, mis Euroopa jaoks on väga tähtis, on see, et seda raha kasutatakse riigireformideks ehk siis riigi masinavärgi paremaks toimimiseks: maksukogumine, seaduskuulekuse tagamine,» selgitas ta.

Ukraina majanduslik seis on Kallase sõnul selline, et raha voolab riigist välja ja sisse niipalju ei tule ehk siis reservid on vähenemas, raha kurss järsult langenud ning süsteemi toitma pidav ettevõtlus hästi ei toimi.

«Ühest küljest on [Ukrainas] väga suur kriis, teisest küljest suur võimalus panna asi teistmoodi käima, ega ta nüüd nii hull ka välja ei näe, riigieelarve defitsiit praegu on seitse protsenti, me leiame Euroopast ka riike, kus alles natuke aega tagasi oli seitse protsenti defitsiit, seal ikka mingi lootus on, valitsus on tehatahtmist täis,» märkis ta.

Tagasi üles