President kuulutas vastuolulise 1000-euroste tehingute seaduse välja

Eesti president Toomas Hendrik Ilves Foto: Toomas Tatar / Postimees

President Toomas Hendrik Ilves otsustas täna välja kuulutada mullu detsembris vetostatud ja ning riigikogus 7. mail muudetud kujul vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse.

«Ilmselged vastuolud põhiseadusega on praeguseks kõrvaldatud ning oluliselt on parandatud mõjuanalüüsi,» tõdes president Ilves.

Samas ta möönis, et see, kas kavandatavate abinõude toel käibemaksu laekumine paraneb või mitte, saab selgeks alles tulevikus. Küll aga on presidendi hinnangul aga oluline, et muudetud seaduses ausate ettevõtjate kaitseks ette nähtud paindlikke üleminekureegleid ka tegelikkuses rakendataks.

«Muret teeb kohatine põhjuseta kahtlustav ja üleolev suhtumine ettevõtjatesse. Inimesi, kes loovad töökohti, toodavad vajalikke kaupu ja pakuvad teenuseid ning maksavad ausalt makse, muutes sellega kogu Eestit jõukamaks, tuleb julgustada ja tunnustada,» lisas riigipea.

Ta jagab ka ettevõtjate muret administratiivkulude kasvu asjus. «Aruandlus- ja deklareerimiskohustused on vaja tervikuna üle vaadata ning muuta ettevõtjaile langev bürokraatlike kohustuste koorem kergemaks,» rõhutas president Ilves.

«Pole õige kohustada esitama korduvalt ühtesid ja samu andmeid ning üldse ei tohi koguda andmeid, mida riigil tegelikult tarvis pole. Eesti teadmiste ja kogemuste varal on ettevõtjate halduskoormuse kahandamine kindlasti võimalik,» lisas Ilves.

Lisaks on oluline, et tundlikke andmeid sisaldavad andmekogud on enne kasutuselevõtmist läbinud sõltumatu auditi ja testid ning toimib korralik sisekontrollisüsteem, mis maandab andmebaasi kasutajatest lähtuvad riskid, teatas presidendi kantselei.

President kasutas otsustamiseks ära pea kogu kaks nädalat, mis tal seaduse välja kuulutamiseks on antud.  Eelmise aasta lõpus jättis president seaduse välja kuulutamata põhjendusega, et käibemaksupettuste tõttu riigieelarvest puudu jääva rahasumma vähendamise ja ettevõtjate ausa konkurentsi tagamise eesmärk on küll vaidlustamatult põhiseaduspärane, kuid ettevõtlusvabaduse piiramist ei saa õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et maksudistsipliin paraneb ja maksuauk väheneb.

Presidendi otsuse järel asuti seadust muutma ja mõni kuu hiljem oli see uuesti riigikogus, kus see 45 poolthäälega vastu võeti.  Peamine muudatus eelnõus oli ülemineku aja pikendamine,  mis tähendab ettevõtjatele võimalust taotleda mõjuvatel põhjustel uuele süsteemile üleminekuks pikendust kuni 2015. aasta 20. juunini.   

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul loeb amet mõjuvateks põhjusteks ulatuslikke ja äriprotsesse muutvaid tarkvarauuendusi. «Samuti puudutab see olukordi, kus näiteks ettevõtte arendustegevuse planeerimine ja teostamine on otseselt sõltuv teistest ettevõtetest, mis ei võimalda arenduste valmimist seaduses sätestatud tähtajaks,» selgitas Helm.

Loobutud on võrreldes varasemaga ka raamatupidamise seaduse muutmisest ning samuti ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal enam andmeid, millele laieneb seaduse alusel reservatsioonita kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Siiski jäid ettevõtjate esindusorganisatsioonid seaduse suhtes endiselt tõrksaks ja leiavad, et see on rohmakas, lohakalt koostatud ja olulises osas endiselt piisavalt muutmata.

Seaduse suhtes võttis senisest kriitilisema hoiaku ka vahepeal opositsiooni läinud IRL. Näiteks ütles IRLi kuuluv riigikogu liige Tõnis Palts eelnõu kolmandal lugemisel riigikogus, et seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsussektorile ja erasektorile kokku on suurem kui loodetav tulu parema maksulaekumise näol.

Seadus näeb ette, et kui riigikogu otsustab seadust muuta, teeb seejärel seaduses muudatusi ja võtab seaduse vastu ning see esitatakse presidendile väljakuulutamiseks, võib president kuulutada seaduse välja või jätta selle välja kuulutamata.

Otsuse tegemiseks on presidendil uuesti aega 14 päeva. Kui president oleks otsustanud taas jätta seaduse välja kuulutamata, siis ei oleks tal tekkinud õigust pöörduda riigikohtu poole, sest see õigus on presidendil üksnes juhul, kui riigikogu võtab presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu.