Autorikaitsjad nõuavad valitsuselt hiiglaslikku kahjutasu

Autorid, esitajad soovisid tühja kasseti tasu väljamõistmist 48 miljoni euro ulatuses. Foto: Jaanus Lensment

Mittetulundusühingud Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit nõuavad valitsuselt kohtu kaudu 831 416 eurot.

Tegu on summaga, mis nende hinnangul jäi valitsuse tegevusetuse tõttu autoritele, esitajatele ning fonogrammitootjatele aastatel 2010–2013 laekumata.

Eestis on igaühel lubatud teha isiklikuks otstarbeks muusika- ja filmisalvestistest koopiaid. Et need, kellele kuuluvad nende salvestiste õigused, selle eest õiglast kompensatsiooni saaksid, on kasutusel nn «tühja kasseti tasu» süsteem.

«Tühja kasseti tasu» on tasu, mida küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt, sõltumata sellest, kas salvestuskandjat või -seadet ka tegelikult kasutatakse. Tegu on hüvitisega autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale selle eest, et nende õigusi on üldsuse huvides piiratud.

Alates 2006. aastast on «tühja kasseti tasu» määr kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta. Nimekiri heli-, video- ja andmekandjatest ning seadmetest, mis sellise maksustamise alla kuuluvad, on ühingute hinnangul aga selgelt iganenud ning hoolimata nende üleskutsetest ja valitsuse korduvatest lubadustest ei ole seda viimase kaheksa aasta jooksul uuendatud. Seetõttu võetigi jalge alla kohtutee.