Ekspert: rahva tervisekahju mõju SKT-le on ligi 15 protsenti

Terviseteadlane Anu Kasmel ja perearst Eero Merilind on mures Eesti inimeste tervise pärast. Foto: Mihkel Maripuu

«Tervis on väärtus, mis toodab majanduskapitali. Selleks et meil seda kapitali jaguks, tuleb teha õigeid investeeringuid sotsiaalsfääri, et me suudaks teha tööd, maksta makse, olla edukad ettevõtjad. Räägime muudkui majandusest, oleme unustanud ära inimese, kes seda majandust toodab,» ütles Kasmel Eesti Tervise Fondi korraldatud konverentsil.

Uuringud näitavad, et kuni pool majanduskasvust tuleb rahvastiku tervisekapitalist. Eestis sureb muu Euroopaga võrreldes ligi kaks kolmandikku rohkem inimesi vigastustesse. 2012. aastal kulus ainuüksi nende raviks 30 miljonit eurot. Rahva tervisekahju mõju sisemajanduse kogutoodangule on Kasmeli hinnangul väga suur – ligi 15 protsenti.

Kolm tõsist probleemi

Ta toob välja kolm suurt probleemi, millest suurim on alkohol. «Me saaksime hüppeliselt meeste tervist parendada ja nende panust majandusse suurendada, kui võetaks midagi ette alkoholiga. Alkoholi põhjustatud arvestuslikud kahjud haiguste ja vigastuste tõttu olid Eestis 2012. aastal 29,9 miljonit eurot,» toob Kasmel näite ja lisab, et alkoholiaktsiisist laekus sellest tagasi vaid üks neljandik. «Oleme alkoholist tingitud kahju osas kogu maailmas esirinnas, võib öelda, et käitume enesehävituslikult.»

Teise suurema probleemina toob Kasmel välja laste vaesuse. Selles osas on nüüd lastetoetuste suurendamise kaudu pisike samm edasi astutud. On välja arvutatud, et laps, kes sünnib asises perekonnas, elab kümme aastat kauem kui laps, kes satub sündima perre, kus on alkoholi- ja töötusemured.

Kolmanda olulise mõjurina tervisele on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja toonud sotsiaalse ebavõrdsuse. Riikides, kus on suur sotsiaalne ebavõrdsus, on isegi kõrgema sissetulekuga pere liikmete tervis kehvem. «Riigis, kus on kurjad koerad ja kõrged aiad, on tervisenäitajad oluliselt halvemad. See näitab turvatunde vajakajäämisi,» märgib Kasmel.

Eestis on sissetulekud jaotunud ebavõrdsemalt kui üheski teises demokraatlikus Euroopa riigis. Kolmekümnekordne palgavahe on Kasmeli hinnangul lubamatu. Oluliseks probleemiks peab ta ka seda, et kolmandik Eesti noori, kes peaks astuma iseseisvasse ellu ja pere looma, elab vaesuses.

Majandusguru Joseph Stiglitzi sõnul ei kahjusta terviseriskid mitte ainult majandust, vaid ka demokraatiat. Kasmeli sõnul tekib küsimus, kui võrdsed me siin riigis oleme ja kas mõned on võrdsemad. «Madala ja keskmise haridustasemega inimeste seas on meil suremus uskumatult kõrge, ja see paneb mõtlema.»

Tervisekonto lisaks raha

Eesti ravikindlustussüsteemi ühe autori Georg Männiku sõnul pole meie ravikindlustus praegu jätkusuutlik. «Kui meil õnnestuks tervishoiu rahastamist suurendada kümnendiku võrra, oleksime Euroopa Liidus ikka viie tagumise hulgas, alles siis, kui suurendaksime seda poole võrra, saavutaksime OECD keskmise taseme. Meil aga seda raha ei ole ega tule,» maalib mees sünge pildi Eesti tervishoiu rahastamisest.

«Me ei oota mitte ainult seda, et raha tervishoidu juurde tuleks, vaid et see raha peab vallandama mingid teised protsessid. Ühe võimalusena näen vabatahtlikku tervisekontot. Kui palgast saaks panna kasvõi ainult kolm protsenti enda või oma lähedaste raviteenuste eest tasumiseks, siis jõuaks tervishoidu arvestatav summa. Allikad võivad olla erinevad – inimene ise, tööandja, dividenditulu või muud. Loomulikult peaksid need summad olema tulumaksuvabad,» selgitab Männik.

Ilma fondide ja halduriteta

Männik on enda sõnul täielikult vastu sellele, et vahele tekiks mingid fondid ja fondihaldurid, nagu pensionifondidega läks. Tervisekonto raha kogub igaüks endale ja oma lähedastele. Maksuamet kontrollib vaid selle mahtu, sest see on maksuvaba. Oluline on teada sedagi, et solidaarne ravikindlustussüsteem ei kao kuhugi – lapsed, töötud ja pensionärid saavad oma raviteenused sealt tasutud.

Eesti Tervise Fondi juhataja, perearstina tegutsev Eero Merilind leiab samuti, et sotsiaalne ebavõrdsus ning sissetulekutest ja haridustasemest sõltuvad erinevused elanikkonna tervises mõjutavad kogu riigi majandust.

«Isikliku tervisekontoga oleks võimalik lahendada olukord, kus järsk enda või pereliikme haigestumine nõuab suuri väljaminekuid ning raha ei ole kusagilt võtta. Tervisekonto annaks inimesele kindluse, et kui temaga midagi juhtub, siis rahapuudusel ei jää midagi tegemata. Tulevikus võiks kogutud tervisekonto raha kasutada ka hambaravis või eakate toimetuleku parandamiseks,» lisab ta.


Ettepanekud

•    Alkoholipoliitika järsk muutmine, alkoholireklaami keelamine.

•    Vähendada tervishoiusüsteemis dubleerimist ja raiskamist.

•    Sulgeda mitmed väikehaiglad, alakoormusega töötavad seadmed maha müüa.

•    Kehtestada arstide mittesüüline vastutuskindlustus.

•    Töötute rakendamine puhkuste asendamiseks neile, kes soovivad olla osapalgalisel lisapuhkusel.

•    Sotsiaalsete töökohtade loomine ja töötute kaasamine sotsiaalvõrgustikesse, et töökohta leida.

Allikas: Eesti Tervise Fond