/nginx/o/2009/05/09/176242t1h2e52.jpg)
Täna avaldatud avaliku teenistuse 2009.aasta aastaraamatu andmetel vähenes Eestis ametnike arv aastaga 3,5 protsenti - 28 632 ametnikuni.
Ametnike hulk vähenes mullu 1049 inimese võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23 307 inimest töötas riigi ametiasutustes ning 5325 kohalike omavalitsuse ametiasutustes. Ametnike arvu vähenemine tuleneb asutuste ühendamistest, asutustesisestest struktuurimuudatustest ja osaliselt ka majanduslangusest tingitud koondamistest.
Suurimad ametiasutused 2009. aasta lõpu seisuga olid politseiamet 3984 ametnikuga, kaitsevägi ja kaitseliit 3692 ametnikuga, maksu- ja tolliamet 1834 ametnikuga, vanglad 1726 ametnikuga ja piirivalveamet 1680 ametnikuga.
Ministeeriumides töötas 2009. aasta lõpu seisuga kokku 2396 ametnikku. Suurimad olid välisministeerium 511 ametnikuga ja rahandusministeerium 278 ametnikuga. Samas suurimad ministeeriumid koos valitsemisalaga olid siseministeerium 7455 ametnikuga ja kaitseministeerium 3970 ametnikuga. Väikseim oli kultuuriministeerium 112 ametnikuga.
Kohalikest omavalitsustest oli suurim Tallinna linnavalitsus 1424 ametnikuga ja Tartu linnavalitsus 289 ametnikuga ning väikseim oli kolme ametnikuga Piirissaare vallavalitsus.
Suured struktuurimuutused toimusid 2009. aastal keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kus moodustati ministeeriumi keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse baasil keskkonnaamet 324 ametnikuga, mille tulemusena vähenes ministeeriumi ametnike arv 280 võrra.
Samuti korraldati ümber ning ühendati alates eelmise aasta 1. juulist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas autoregistrikeskus, maanteeamet, maanteeameti kohalikud asutused ja hallatavad riigiasutused (208 ametnikku). Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas lõpetati aga mullu 30. aprillil tööturuameti tegevus, mis tõi kaasa vähenemise 327 ametniku võrra.
Võrreldes 2008. aastaga vähenes kaitseministeeriumis ametnike arv 15,5 protsendi ja kaitseressursside ametis 11 protsendi võrra ning suurenes kaitseväes ja kaitseliidus töötavate ametnike arv 5,2 protsendi võrra.
Rahandusministeeriumi valitsemisalas vähenes ametnike arv 7,7 protsendi võrra, sh ministeeriumis 17 protsendi ja statistikaametis 11,8 protsendi võrra. Riigikantseleis ja rahvusarhiivis kokku vähenes ametnike arv 83 võrra. Maavalitsustes vähenes ametnike arv 11 protsendi võrra ning põhiseaduslikes institutsioonides 9,6 protsenti.
Personalikulude analüüsis vaadeldi kogu avalikku sektorit, kuhu kuuluvad nii riigisektori kui ka kohaliku omavalitsuse sektori asutused ja ettevõtted, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse omandis olevad äriühingud.
2009. aastal vähenesid personalikulud 2008. aastaga võrreldes avalikus sektoris kokku 7 protsenti – riigisektoris vastavalt 9 protsenti ja kohaliku omavalitsuse sektoris 4 protsenti. Preemiate ja toetuste osatähtsus palgakuludes on vähenenud, moodustades 2008. aastal 9 protsenti avaliku sektori palgakuludest ning 2009. aastal 2 protsenti avaliku sektori palgakuludest.
«Pea kõigis personalistatistikas kajastatud valdkondades on tunda äsjase majanduskriisi mõju ning valitsuse eelarvepoliitilisi otsuseid. Personalikulude kärpimisel on asutused esmalt lõpetanud mitmesuguste erisoodustusmaksuga maksustatavate motivaatorite kasutamise, erinevate hüvitiste ja toetuste maksmise, seejärel aga tulemustasude ja muude ühekordsete lisatasude maksmise, sõlminud ametnikega kokkuleppeid tasustamata puhkusepäevade kasutamise osas ning viimase võimalusena vähendanud igakuist töötasu,» rääkis rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja kohusetäitja Tiina Tamm.