Hooldamata alkomeeter võib valesti näidata

Huulikuga alkomeeter on alati täpsem. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti on alkomeetrite kasutamise arvu poolest maailmas esikohal – iga viies autojuht kasutab seda. Peamine viga, mida tehakse, on aparaadi hooldamata jätmine.

Alkomeetrite maaletooja Rovico Büroo tegevjuht Raul Rohtla sõnul on valekasutamine tingitud tihtipeale sellest, et inimesed ei kipu juhendit lugema: «Ideaaljuhul oleks alkomeetrit vaja hooldada iga poole aasta tagant.»

«Teine viga on see, et puhutakse liiga kaugelt ja kolmas tüüpviga on alkomeetri vale hoidmine. Alkomeeter kardab väga niiskust. Kui inimene hoiab seda sauna eesruumis, siis on karta, et sealt läheb tema oluliselt kiiremini õhtale kui normaalse hoidmise puhul,» lisas ta.

Alkomeetrit tuleb hooldada õiges kohas, ehk Eesti Alkomeetrite Müüjate Liidu (EAMLi) tunnustust omavas kohas, kellel on ka alkomeetri valmistaja luba seda hooldada. Valesse kohta hooldusse viimise korral võib teeninduse hind minna tunduvalt kallimaks või seade võidakse lihtsalt untsu keerata.

Alkomeetris tuleks kasutada kas leelis- või fotopatareisid, sest alkomeetri voolutarve on sarnane fotoaparaadi välklambiga – see nõuab tugevat voolu just alguses.

«Inimene alkomeetri täpsust ise kontrollida ei saa. Aga kui korralike värskete patareidega on alkomeeter muutunud tavapärasest oluliselt aeglasemaks, siis võib olla üsna kindel, et see andur on oksüdeerunud ja seda tuleb kindlasti hooldada,» selgitas Raul Rohtla.

«Teine väga hea näitaja on, et kui alkomeeter on hakanud näitama ilmselgelt oluliselt kõrgemaid tulemeid. Kui inimene joob ära pudeli õlut ja aparaat talle poole tunni pärast promilli näitab, siis on üsna kindel, et see aparaat vajab hooldust,» lisas mees.

Tavapäraselt tehakse hooldus kolme päevaga. Alkomeetri saab hooldusse viia kas ettevõtte esindusse või kõikidesse Euronicsi ja Plussmiinus Elektroonika poodidesse. Alkomeetri rikkis anduri vahetamine maksab umbes pool seadme hinnast.

Kuidas valida

Eestis kontrollib alkomeetreid EAML ning väljastab kvaliteedinõuetele vastavatele aparaatidele sellekohase tunnustuse. Korraliku alkomeetri tunneb ära alkomeetril ja selle pakendil olevast hologrammist, kus on kirjas, et EAML soovitab ja kinnitab, et kvaliteet on tagatud.

«Kui inimene leiab poest alkomeetri, millel selline kleebis peal on, siis on juba enamus murest murtud. Edasi jääb mõelda, kas ta tahab huulikuga või ilma huulikuta aparaati, aga igal juhul ostab ta kvaliteetse seadme,» möönis alkomeetrite maaletooja.

Rohtla sõnul on huulikuga aparaat alati täpsem, sest huulik tagab kopsudest tuleva õhu alkomeetrisse jõudmise ning sinna ei satu muud õhku. «Inimene ei saa seda ka kogemata valesti kasutada. Ilma huulikuta alkomeetri puhul tuleb jälgida, et sinna puhutakse õigesti. Kui sinna puhuda liiga kaugelt või puhuda mööda, siis võib alkomeeter näidata väiksemat tulemit,» lisas ta.

Rohtla ei soovita kasutada ühekordseid alkotestreid: «Kui see näitab, et te olete purjus, on teil vaja mõne aja pärast uut alkomeetrit, et veenduda, kas te nüüd olete juba kaine või mitte, ja lõppkokkuvõttes läheb see üsna kiiresti kalliks.»

Kõik sellised ühekordsed testrid töötavad hästi alates 0,5 promillise joobe mõõtmisel. «Testri kristallide värvus muutub vastavalt alkoholi kontsentratsioonile ning kui joove on juba 0,5 promilli või rohkem, siis on see värvuse muutus igal juhul juba silmaga eristatav. Aga 0,2 on nii imepisike alkoholi kontsentratsioon, et ka meie, kes me oleme igapäevaselt harjunud neid seadmeid testima, ei suuda vähemalt kolmandikul juhtudel 0,2 promilli värvimuutust tuvastada,» selgitas mees.

Tavakasutajate alkomeetrite hinnad algavad 700-800 kroonist. «Kindlasti peab see alkomeeter olema hooldatav ja näitama vähemalt nelja promillini,» soovitas Raul Rohtla ning lisas, et nelja promilli määr näitab tegelikult seda, mis tüüpi andurit alkomeeter kasutab.

«On ka selliseid alkomeetreid, mis näitavad kuni kahe promillini. Meie kutsume neid lelualkomeetriteks. Need kasutavad tegelikult õhusaasteandurit, mis reageerib lisaks alkoholile veel kümnele kui mitte sajale muule asjale. Need ei ole reeglina ka kunagi kalibreeritavad,» lisas ta.

Viimased kolm aastat on Eesti olnud alkomeetrite kasutamise arvu poolest maailmas esikohal. «Eestis kasutab alkomeetrit iga viies autojuht. Iga üheksas autojuht kasutab alkomeetrit Jaapanis ja järgmine tase jääb juba sinna 20 ja 30 vahele,» rääkis Rohtla, ning lisas: «Kui me vaatame maanteeameti ja politsei statistikat, siis on alkomeetrist tõesti kasu olnud, sest madala joobega vahelejäänute hulk on viimase kahe aasta jooksul oluliselt vähenenud.»