Nägin eelmisel aastal kuskil ajakirjas pilti imearmsast väikesest kaarsillast kellegi aias. Sild läks ilusti üle oja ja jättis üldse sellise armsa, romantilise, koduse mulje täiesti võõrast aiast. No ja loomulikult oli peale selle pildi nägemist sellist silda kohe meile (loe: mulle) ka aeda vaja.
Lugu sellest, kuidas me endale aeda silla tegime
Kõigepealt uurisin, et kus selliseid sildasid müüakse ja mis nad maksavad. Müüdi küll, aga mis hinnaga? Kooner nagu ma olen (eriti arvestades seda, et tegelikult meil ju aias ühtegi oja ei ole, millest oleks VAJA silda üle), otsustasin siis silla ise ehitada. Koos kaasabiga küll tegelikult, päris üksi oleks keeruline olnud (loogikast jääb puudu).
Sobiv materjal silla ehitamiseks tuli kätte täitsa iseenesest, kui peale garaaži koristamist otsustasime kõiki põrandalauajuppe enam mitte alles hoida ja jätta alles vaid pikad ja terved lauad.
Poest ostsime peotäie kruvisid, puiduliimi ja tumeda puidupeitsi.
Kõigepealt liimisime kaks suuremat-jämedamat põrandalauda omavahel serviti kokku ja siis veel kaks. Peale liimi kuivamist joonistasime nende peale naelast ja nöörist sirkli abil kaks poolkaart (ühe üles, teise selle alla) ja lõikasime vastavalt poolkaarte joontele tikksaega kaared välja. Nendest sai siis silla põhi ehk nö tugitalad.
Õhematest ja peenematest põrandalauajuppidest lõikasime silla lauad (need kuhu peale astuda saab) ja käsipuud. Siis natuke kruvimist (kõik silla-lauad põhja külge kruvidega kinni, käsipuu lauad/postid silla-laudade külge kinni) ja peitsimist ja sild oligi valmis.
Päris käsipuudega saime ainult tükk aega nuputada, et kuidas neid ilusti teha. Tahtsin ikka sellist klassikalist kaart, selle tegemine tundus liiga keeruline. Iseenesest selle põhja lõikamisel oleks saanud kohe ühe kitsama kaare ka lõigata käsipuu jaoks, aga siis ei tulnud selle peale. Siis tuli aga idee panna käsipuuks hoopis jäme köis ja kinnitada see käsipuupostide külge konksudega (nendega, millega tavaliselt asju lakke või räästa alla riputatakse - samasuguse konksu otsas ripub meil lilleampel).
Köie otsad jätsime meelega rippu ja nüüd saame vastavalt internetist kunagi nähtud juhistele kasutada silda ka koduse ilmajaamana. Mäletate küll seda eesel-ilmajaama lugu? Ühesõnaga kui köie otsast tilgub vett, siis väljas sajab, kui köied otsad liiguvad, on väljas tuuline, kui köis on kaetud valge kihiga, on väljas lumi. Lihtne.
Aga muidu udupeen sild tuli ja mulle väga meeldib :)
Pilt on tehtud eelmisel aastal peale silla valmimist. Värskema pildi sillast (kuigi ega ta vahepeal tegelikult kasvanud ei ole ;-) ) panen siis, kui fotokaga jälle sõbraks saan.
Heleni aed asub siin.