/nginx/o/2014/05/14/3029534t1h97cd.jpg)
«Läksin oma kaheaastase lapse isast juba mõni aeg tagasi lahku ning olen leidnud enda kõrvale ka uue inimese, kes last väga hoiab. Praegu on laps kolm ööd nädalas isa juures ja enamasti ka igal õhtul paar tundi näeb teda. Mõne kuu pärast sooviksin aga praegusest kodulinnast, kus ka isa elab, 60 km kaugusele kolida. Isa aga vastas selle peale, et kavatseb siis ainuhooldusõiguse taotleda ja et laps jääb siia,» kirjutab lugeja.
«Praegu elame nii mina kui ka isa oma vanemate juures, samas tihti, kui ta õhtuti lapse võtab, läheb ise trenni vms ja jätab lapse ema hoolde. Siiani olen kogu aeg mina lapsega kodus olnud, viimase kuu on siin lasteaias käinud. Uus elukaaslane teenib hästi ja elukoht ning elamistingimused on väga head, õpitud amet on mul selline, et saaksin vajadusel lapsega ka kodune olla, isa käib aga 8-18ni tööl. Elatusraha ma talt nõudnud ei ole, kuid maksab siiski iga kuu. Kui ta kohtusse pöördub, kui suur on võimalus, et laps tõesti määratakse tema juurde elama? Kas nii väikse lapse elukoha säilitamine on nii suur argument, et ta emaga elamise asemel saadetakse isa juurde elama? Kolimise korral saaks minu poolt isa iga nädalavahetus ja puhkuste aeg last näha igal juhul ja kokku saamist ei takista,» kirjutab ema.
Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.
Pelgalt asjaolu, et soovite lapsega elukohta vahetada, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kui laps on seni Teiega elanud, peaksid esinema üsna kaalukad põhjused, et kohus annaks lapse viibimiskoha otsustusõiguse lapse isale.
Kui laps on alles kaheaastane, ei saa ilmselt rääkida väljakujunenud sõprusringkonnast ja elukorraldusest, mis takistaksid lapse elama asumist teise linna. Seda enam, et saate ka uude elukohta asudes lapse isale võimaldada piisavalt aega lapsega koosolemiseks. Samuti peab märkima, et kohtupraktika seisukohalt loetakse põhjendatuks nii väikese lapse elamist pigem oma ema, kui isaga.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.