/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/10/28/257650t1h0739.jpg)
Läti varimajandus kasvas eelmisel aastal 2,7 protsendipunkti ja ulatus 23,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), ütles Stockholmi majanduskooli lektor Arnis Sauka konverentsil «Läti varimajandus».
Läti varimajandus lähenes mullu veerandile SKP-st
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikide 2009.-2013. aasta varimajandusindeks näitab, et Lätis on varimajanduse osakaal teiste Balti riikidega võrreldes kõige suurem.
Eestis vähenes varimajanduse osakaal eelmisel aastal 3,5 protsendipunkti ja Leedus 2,9 protsendipunkti ning moodustas vastavalt 15,7 ja 15,3 protsenti SKP-st.
Suurim oli varimajanduse osakaal Lätis kriisi ajal 2010. aastal, kui selle osakaal kasvas 38,1 protsendini SKP-st. Leedus oli see samal aastal 18,8 protsent.
Balti riikide varimajanduse põhilise osa moodustavad deklareerimata ärikasum ja maksudest kõrvalehoidmine.
Kõigis kolmes Balti riigis oli varimajandus enim levinud ehitussektoris. Lätis oli see koguni 45 protsenti.
Piirkonniti kasvas varimajandus enim Riias ning Kurzemes.
Balti riikide varimajandusindeksit koostatakse 2009. aastast.