/nginx/o/2010/09/07/428538t1h2fac.jpg)
Eluasemelaenude võtmine on jätkuvas kasvutrendis ning tõus jätkub tõenäoliselt ka järgneval aastal. Suurimaks murekohaks on uue kinnisvara hinnatõus, mida on vedanud eelkõige pakkumiste vähesus uutele varadele, tõdes tänasel pressiüritusel Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.
Käesoleva aasta esimese 3 kuuga on tehingute arv stabiilses kasvus +11%, hinnad kasvasid juba 5ndat kvartalit järjest.
«Täna näeme, et Baltikumis on kinnisvara kättesaadavus parim Eestis, kuna sissetulekud on oluliselt suuremad. 2013. aastal kasvas Tallinnas kinnisvara hinnatase keskmisest palgast kiiremini, Riias suhteliselt samas tempos ning Vilniuses kinnisvara hinnad langesid,» märkis Tukk.
«Baltikumi pealinnades on kinnisvara hind võrdluses palgaga siiski kõige jõukohasem Tallinnas.»
«Positiivne on ka fakt, et kliente, kelle laenu jääk ületab tagatisvara turuväärtust, on Eestis alles jäänud ca 2%. Leedus ja Lätis on need numbrid kõvasti suuremad, vastavalt 21% ja 38%. „See tähendab, et tänu hindade kasvule ületavad üle 98% Swedbanki laenuklientide varad laenujääki pankade ees,» märkis Tukk.
«Samas on pakkumiste arv aastaga vähenenud ja see võib olla üheks kiirenenud hinnatõusu põhjuseks. Loodetavasti võtab see lähiajal tuure maha, seda peamiselt tänu pakkumuse paranemisele ja samuti võib keskkond veidi korrektuure teha seoses poliitiliste pingetega Ukrainas,» selgitas Tukk.
Tema hinnangul peab igasugune kasv olema eelkõige jätkusuutlik.
«Pangana jälgime kindlasti olukorda hoolikalt ning soovitame inimestel laenuvõtmise hoolsalt läbi mõelda ja laiemalt võttes ei tohiks me unustada kogemusi buumi ajast. Tänased kliendid laenavad üldiselt mõistlikult ja maksekoormus on hea - laenu võtmine mõeldakse hoolikalt läbi ja jäetakse ka piisav puhver muudeks kuludeks,» sõnas Tukk.
«Sama saab öelda kõigi kolme Balti riigi kohta.»
Tuka sõnul on väga positiivseks trendiks kinnisvara omavahenditest finantseerimine, mis on buumi aastatega oluliselt muutunud.
«Kui tollal finantseerisid inimesed valdavalt panga toel, siis täna on kinnisvara investeeringuna jälle populaarsem ning praegu finantseeritakse omavahenditest ca pool kinnisvara tehingute mahust, mis on viimase 10 aasta kõrgeim tase. See näitab, et inimesed otsivad aktiivselt väljundit kontol seisvale rahale. Kinnisvarahindade kasvu veavadki täna klientide omavahendid ja madal pakkumise tase uutele varadele,» märkis Tukk.
«Suurim potentsiaal eluasemelaenude kasvuks on Leedus. Eestis on eluasemelaenudega kaetud peresid suhteliselt kõige enam.»
Üritusel tuli jutuks ka makseraskustes kliendid ja nende tänane olukord. „Makseraskustes klientide arv on tänaseks oluliselt vähenenud ning saavutanud minimaalse tasandi – põhjusteks on eelkõige tööhõive ja kinnisvara hindade taastumine ning madal intressitase, mis on toonud laenu hädas olijatele kaasa madalama laenumakse,» lisas Tukk.
Andres Tuka sõnul on inimeste suur ostuhuvi piiratud pakkumise tingimustes toonud kaasa oluliselt suurema hinnatõusu kui aasta tagasi prognoositud.
«Sellest tulenevalt on paljud uued arendused suures mahus broneeritud või müüdud juba arendusfaasis. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal on pakkumisse neid tulemas ca 1300-1500,» hindas Tukk. Rääkides uutest arendustes, saab Baltikumi võrdluses välja tuua, et Riias ja Vilniuses on kliendi valikuvõimalused paremad kuna uusi arendusi on tunduvalt rohkem. Tallinnas on olukord paranemas - klient on järjest teadlikum ning eelistab tänapäevastele vajadustele vastavat uut, energiatõhusamat vara.
«Ettevaatavalt usume, et 2014 Tallinna uusarenduste hinnatõus pidurdub, sest pakkumine on suurenenud ja 2014.a. jooksul tuleb rohkem uusi kortereid turule võrreldes 2013. aastaga. Ehk siis huvilisel on rohkem valikuid. Lisaks kesklinnale on hakanud tulema turule uusi projekte ka mägedel ja äärelinnas, kus hinnatase on madalam, mis tähendab, et keskmine hind langeb,» selgitas ta.