Ümbrikupalga saajate osakaal ei ole aastaga märkimisväärselt muutunud

Varimajanduse peamisteks mõjuriteks on olnud varjatud tööjõud ja ümbrikupalgad. Foto: Toomas Huik

Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi said 11 protsenti küsitletud töötajatest mullu ümbrikupalka; 2012. aastal oli samaks näitajaks 12 protsenti.

Seejuures peaaegu kahekordistus nende töötajate hulk, kes said mitteametlikult kogu oma palga (19%). Seetõttu on ümbrikupalga osakaal kasvanud keskmiselt 39%-ni aastasest sissetulekust.

Hinnates ümbrikupalga maksmise regulaarsust selgus uuringust, et vahetevahel illegaalset töötasu saanute osakaal on aastate jooksul olnud muutlikum kui regulaarselt ümbrikupalka saanud töötajate osakaal, mis on jäänud ligikaudu samale tasemele.

Elanike küsitlusest selgus, et 2013. aastal maksti ligikaudu 58%-le ümbrikupalga saajate st illegaalset töötasu vahetevahel, ülejäänud said seda pidevalt. 2012. aastal sai ümbrikupalka vahetevahel 60% kõigist illegaalset töötasu saanutest.

Valimi alusel kogu Eesti kohta tehtavad järeldused on arvestuslikud ning 95%-lise tõenäosusega jääb tegelik ümbrikupalga saajate osakaal kõigist palka saavatest töötajatest 2013.aastal vahemikku 10%-13%.

Enim maksti varjatud töötasu ehitusvaldkonnas, kuid ka tööstuses, põllumajanduses ja transpordi valdkonnas. Ümbrikupalga vähenemist peaks soodustama juulis rakenduv töötajate enne tööle asumist registreerimise nõue.

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2013. aasta detsembris läbi elanike küsitluse, millele vastas 1184 inimest. Küsitletud isikud esindavad läbilõiget Eesti elanikest soo, rahvuse, elukoha, regiooni, vanuse (18-74 eluaastat), hariduse ja netosissetuleku (leibkonnaliikme kohta kuus) järgi.