/nginx/o/2014/05/14/3027990t1h2390.jpg)
Lisaks korterituru aktiveerumisele on tasapisi hakanud suurenema nõudlus elumajade järele, kuid nõudluse kasvu mõju hindadele on esialgu veel väike.
Elumajad lähevad üha paremini kaubaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tänavu esimeses kvartalis kasvas korterite hinnaindeks aastases võrdluses 27,6 protsenti, siis hoonestatud elamumaa ehk eramute hinnaindeks vaid 10,9 protsenti. Küll aga näitab statistika selgelt, et tehingute arv eramuturul on kiiresti kasvama hakanud. Kinnisvarabürood kinnitavad, et huvi on taas tärganud ning nõudlus kasvanud, kuid eramute hinnad on võrreldes korterite omadega siiski alles üsna tagasihoidlikult tõusnud.
«Igakevadine aktiveerumine eramute ja suvilate turul ei tähenda veel, et siin oleks järgnenud samaväärne hinnatõus, mida võiks võrrelda korterite eelmise aasta hinnatõusuga,» arvas 1Partneri elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma. «Buumiaegsele tasemele ei jõua need hinnad veel kuidagi järele, kuigi tõusutendents on loomulikult olemas.»
Oiderma sõnul võib laias laastus öelda, et keskmine hoonestatud elamumaa hind Tallinnas ja Harjumaal oli aastail 2008–2009 umbes 180 000 eurot või pisut vähem ja selle aasta esimese kvartali andmete põhjal on näha, et hind on samuti umbes 180 000 eurot või pisut rohkem. Keskmiselt näeb ta 10–15-protsendilist hinnatõusu.