AS Tallinna Vesi kavatseb pöörduda Eesti riigi vastu arbitraažikohtusse, nõudmaks riigi käest kokku 90 miljonit eurot, millest 50 miljonit on ettevõtte hinnangul juba tekitatud kahju ja 40 miljonit tulevikus sündiv kahju.
Tallina Vesi kavatseb pöörduda 90 miljoni nõudes arbitraažikohtusse
«Tallinna Vee nõukogu otsustas teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti riigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu. Sellele eelnenud ettevõtte püüdlused vaidluse osas kokkuleppele jõuda ei ole kolme aasta jooksul õnnestunud, seda hoolimata nii kohalike kui ka Euroopa institutsioonide sekkumisest,» teatas ettevõte börsile.
Lepingule alla kirjutanud poolena võttis riik ettevõtte hinnangul riik kohustuse kindlustada lepinguga kaitstud investeeringute aus ja võrdne kohtlemine. Kui riigil ei ole võimalik või riik ei soovi neid kohustusi täita, jätab Tallinna Vesi endale õiguse alustada rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti riigi vastu lepingus kokku lepitud tingimustel.
Arbitraažimenetluse käigus teeb sõltumatu rahvusvaheline vahekohus vaidluse osas lõpliku otsuse. Vastavalt lepingule viiakse arbitraažimenetlus läbi Rahvusvahelise Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuse vahendusel, mis on osa Maailmapangast.
Kui riik ei täida kohustusi ja Tallinna Vesi alustab arbitraažimenetlust, esitab ettevõte nõude summas üle 90 miljoni euro kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on juba tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.
Tallinna Vesi on alati olnud vaidluse lahendamisel avatud sisulisele dialoogile, mis võtab arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.
Ettevõte esitas 2. mail Tallinna halduskohtule kahjunõude konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist, kuna seadusest lähtuvalt tuleb rahalised kahjunõuded esitada kolme aasta jooksul esialgse nõudeõiguse tekkimisest.
Konkurentsiamet on alates 2011. aasta maist keeldunud rahuldamast ettevõtte esitatud veeteenuse hinnataotlusi, kuigi Eesti kohtud on tunnistanud ettevõtte ja Tallinna linna vahel sõlmitud teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks.
Vastavalt teenuslepingule on ettevõttel võimalik veeteenuste hinda tõsta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Kokkuleppeliselt on arvestuse perioodiks uutele hindadele eelneva aasta juuni lõpuni arvestatud 12 kuu tarbijahinnaindeksi muutus.
Tarbijahinnaindeks on ajavahemikus 2009. aasta juuni kuni 2013. aasta juuni tõusnud 17,1 protsenti, mis on kumulatiivselt vastavuses ettevõtte esitatud hinnatõusude taotlustega: 3,5 protsenti alates 1. jaanuarist 2011. aastal, 4,9 protsenti alates 1. jaanuarist 2012. aastal, 3,9 protsenti alates 1. jaanuarist 2013. aastal ja 3,8 protsenti alates 1. jaanuarist 2014. aastal.
Tallinna Vee suuraktsionär United Utilities B.V. on Hollandi ettevõte, mistõttu nii United Utilitiesil kui Tallinna Veel on võimalik kasutada vastavaid kaitsesätteid lepingus, mis on sõlmitud Eesti ja Hollandi vahel.
Leping nägi ette, et investeerimise soodustamiseks võtsid nii Eesti kui Holland kohustuse kindlustada mis tahes kohustuste täitmist, milles kummagi riigi kodanikud investeeringutega seonduvalt kokku lepivad, tagada nende investeeringute aus ja võrdne kohtlemine, ja mitte diskrimineerida kummagi riigi investorite tehtud investeeringuid.
Tallinna Vesi ja United Utilities usuvad, et Eesti riigiasutuste keeldumine lepingute tingimuste täitmisest tähendab lepingu kohustuse rikkumist.
Eesti riik allkirjastas lepingu osana kokkuleppe, et vaidlused lahendatakse rahvusvahelises vahekohtus. Arbitraažimenetluse käigus teeb sõltumatu rahvusvaheline vahekohus vaidluse osas lõpliku otsuse. Eesti on lepingus nõustunud, et rahvusvahelise vahekohtu otsus on Eesti riigile siduv.