/nginx/o/2014/05/13/3026260t1hde11.jpg)
Kuna hernes vajab idanemiseks palju niiskust, siis tuleks seda külvata võimalikult varakult, soovitab maablogi. Varajase külvi korral on ka taimekahjurite oht väiksem.
Näpunäiteid herneste kasvatamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hernest ei või samal kohal kasvatada enne nelja aastat, sest mullas säilivad haigustekitajad.
Herne tõusmed taluvad lühiajalist külma kuni -6°C, kõige tundlikum on hernes õitsemise ajal, talub kuni –3°C. Hernes ei talu varjulist kasvukohta.
Külv tuleks katta kas kile või kattelooriga, see hoiab niiskust, soojust ja kaitseb lindude eest. Kile tuleb eemaldada kohe peale tärkamist, katteloor võib peal olla kuni toestamiseni.
Hernes ei talu mullakoorikut, seepärast tuleb herne reavahesid kobestada ja hernest mullata ja rohida seni, kuni see on võimalik.
Kui tärkamise ja õitsemise vaheline periood on olnud kuiv, siis õitsemisaegne kastmine suurendab saaki. Kasta vähem kordi, kuid põhjalikult.
Tark on külvata mitu erineva valmimisajaga sorti, sest siis on pidevalt värskeid kaunu võtta.
Varajased hernesordid on Valma (Eesti), Avola, Rani, Kelvedon Wonder jt.
Keskvarajased hernesordid on Aamisepp (Eesti), Gloriosa, Early Onward, Qoya jt.
Keskvalmivad hernesordid on Looming (Eesti), Herko (Eesti), Onward, Lincoln, Ping Pong jt