/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
/nginx/o/2014/03/21/2906950t1h456e.jpg)
Eestit tabas aasta alguses majanduslangus. See tähendab lihtsustatult vähem toodangut ja kahanevaid tulusid ehk probleeme ettevõtjatele. Kui ettevõtete müügid langevad, siis võib see lõppeda töökohtade kadumise ja koondamistega.
Aivar Reinap: võit rahakotis ja tagasilöök majanduses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisalt on käesoleva aasta alguses hinnatõus olnud peaaegu olematu. Elektrihinnad on langenud, sooja talve tõttu on ka elektri- ja soojatarbimine olnud väiksem ehk puhas võit tarbija rahakotis. Rahandusministeeriumi andmetel on aastaga palgad tõusnud ligi 8 protsenti ehk suuremad sissetulekud odavamate hindade juures võimaldavad rohkem tarbida.
Ebakindlad ajad majanduses ja võimalik töökoha kaotuse oht sunnib suurte kulutuste tegemist kaugemale tulevikku lükkama ja pigem sääste koguma. Hoiuste maht on aastaga kümnendiku kasvanud, samas kui laenujääk püsib aastatagusel tasemel. Investeerida ei julgeta ja pigem kogutakse halbadeks aegadeks tagavara.
Kehv majandusseis meie suurimal majanduspartnerriigil Soomel annab meil juba tunda. Ebakindel poliitiline olukord idapiiri taga, mis päädis meile USA sõdurite sissemarsiga, mõjutab samuti nii ettevõtjaid kui tarbijaid. Pole siis ime, et Venemaa transiidivoog pigem taolistel puhkudel kuivab kokku ning ka ekspordivõimalused võivad väheneda.
Kokkuvõttes ebakindlad ajad jätkuvad. Eks kriisid on meie ettevõtteid ja inimesi karastanud juba viimased viis aastat. Aktiivsed ja edukad suudavad taolised olukorrad enda kasuks pöörata, sest headel aegadel suudavad kõik hakkama saada, aga ebakindlad ajad sõeluvad terad sõkaldest. Kui tööd on, siis pole ka tarbijatel põhjust muretseda. Häid töötajaid ei lasta ka kriisi ajal lahti, sest hiljem on juba töötajaid tänu siinsele väikesele tööturul osalejate arvule keeruline leida.