Rahandusministeerium püüab majanduslanguse juures optimismi säilitada

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium. Foto: Peeter Langovits

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben rõhutas oma kommentaaris esimese kvartali majanduslanguse kohta, et tegemist on reaalmahu langusega ning usutavasti nominaalselt majandus kasvas.

Reaalkasvu pärssisid Abeni hinnangul vähene energiatarbimine sooja talve tõttu, endiselt tagasihoidlik nõudlus Eesti ekspordi järele ja kinnisvara hinnatõus.

«SKP nominaalkasv, mille kohta esialgu statistilised andmed puuduvad, oli maksulaekumiste põhjal tõenäoliselt siiski kiire. Seega oli üheks reaalse SKP languse põhjuseks sarnaselt eelnevatele kvartalitele kiire hinnatõus mõnedes valdkondades,» selgitas ta.

Reaalse SKP vähenemisega on Abeni sõnul vastuolus töötajate palgatulu jätkuvalt kiire kasv, mis maksu- ja tolliameti andmetel oli esimeses kvartalis sarnaselt eelmise aasta teise poolega pea 8 protsenti. Kiire sissetulekute kasv ja suhteliselt kõrgel püsiv tarbimisjulgus andsid positiivse panuse jaekaubandusse, kuid mitmetel ekspordile orienteeritud tegevusaladel jätkus tellimuste vähesuse tõttu ekspordimahtude langus.

Kuigi eksporti piirab Venemaa ja Soome majanduse madalseis, peaks kohalike tööstusettevõtete ekspordimahte Abeni sõnul aitama kasvatada tugevnev Euroopa liidu majandus. «ELi majandusaktiivsuse indeks on tõusnud viimaste aastatel kõrgeimale tasemele ning ELi majanduskasvu perspektiiv on kindlamal alusel kui eelnevatel aastael. Eesti puhul väljendub see kiires ekspordi kasvus Saksamaale,» kirjeldas Aben.

Esimese kvartali arenguid saab Abeni sõnul konkreetsemalt kommenteerida pärast detailsemate SKP andmete avalikustamist kuu aja pärast. Siis selgub ka palgatulu ja ettevõtete kasumite muutuse struktuur tegevusalade lõikes. Eesti SKP reaalkasvu taastumisele peaks soodsalt mõjuma ka Läti ja Leedu esimese kvartali majanduskasvu püsimine 3 protsendi lähedal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles