Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Martinson: kuni 90 protsendile Euroopa äriringkondadest oleme Ida-Euroopa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maailmas mõistetakse Eestit kui osa Euroopast.
Maailmas mõistetakse Eestit kui osa Euroopast. Foto: SCANPIX

Riskikapitalist Allan Martinsoni hinnangul oleme paljudele endiselt Ida-Euroopa riik ning Põhjamaaks saamine võtab vähemalt põlvkonna jagu aega. 

Abdul Turay kirjutas tänases Postimehes oma arvamusloos, et  Euroopas hakatakse Eestit pidama muust Ida-Euroopast eraldiseisvaks ning pigem osana Põhjamaadest.

Martinsoni sõnul on firmade ülesehitus ja omandisuhted ühest küljest Baltikumi struktuuriga ja teisest küljest kalduvad Põhjamaade poole.

«Meil on väga paljud tähtsad firmad ikkagi Baltikumi struktuuriga. Juhid käivad Riia-Vilniuse või Helsingi- Stockholmi vahet.»

«Majanduslikus mõttes oleme me Ida-Euroopa osa. Euroopas oleme me äriringkondades 80-90 protsendile inimestele Ida-Euroopa riik. Ameeriklastele oleme kõik üks Euroopa. Paljudes kohtades ei ole meid üldse kaardi peal,» märkis Martinson.

Martinsoni hinnangul muutub lähima paari aastaga maailm oluliselt ja geograafilised rühmitused ei peaks olema ainukesed võimalused Eestil enda defineerimiseks.

«Muutuvas maailmas on võimalus tekkida täiesti uuel riikide grupil, mis defineerivad ennast pigem väärtuspõhiselt imidžil. Riigid, mis on kiiresti liikuvad ja kiirest adapteeruvad, innovaatilised ja suudavad üllatada.»

«Minu arust lähima paari aastaga muutub maailm oluliselt ja sellised geograafilised rühmitused ei peaks olema ainukesed võimalused, kuidas ennnast defineerida. Pigem väärtuspõhised riigid, nagu tiigrid, innovaatilised kes suudavad üllatada,» leidis Martinson.

Tema hinnangul oleks kasulik ennast identifitseerida läbi geograafilise regiooni, kus keegi tekitab identiteedi ja siis me ütleme, et me ka tahame sellised olla. Võimalik on tekitada identiteet, mis meile rohkem passib.

«Kui meie majandus ühe inimese kohta hakkab moodustama 70-80 protsenti Põhjamaadest, siis me võime hakata sinnapoole küündima. Selleks ajaks me ilmselt näeme teistsugused välja ja mõtleme teistmoodi,» märkis Martinson.

Märksõnad

Tagasi üles