/nginx/o/2008/10/13/83053t1h90d3.jpg)
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet tahab välistada riikide eurotsoonist väljaviskamise, kuna juba sellise võimaluse aktsepteerimine võiks rahaliidu stabiilust õõnestada.
Trichet välistaks eurotsoonist väljaviskamise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskpank viskas täna eurotsooni poliitikutele kinda ja käis välja ulatuslikud ettepanekud edasiste finantskriiside ärahoidmiseks.
Trichet’ rõhutas Euroopa Parlamendis keskpanga juhirolli Euroopa 11-aastase rahaliidu usaldusväärsuse taastamises.
Euroopa Keskpank soovib teha eurotsooni rahandusministritest «riikide finantsilise jätkusuutlikkuse valvurid», valitsuste otsuseid maksude ja kulutuste vallas jälgiks sõltumatu ametkond.
Finantskurikaeltele tuleb suurem valik karistusi, konkurentsivõimet kaotavate riikide tarvis seatakse püsti range «valgusfoorisüsteem».
«Ettepanek on jõuline ja suundaandev,» ütles Brüsseli mõttekoja Bruegeli direktor Jean Pisani-Ferry. «Siit nähtub, et Euroopa Keskpank on väljunud kriisist Euroopa Komisjoni ja eurogrupiga võrreldes palju tugevamana.»
Keskpank tegi möödunud nädalal ettepaneku rajada kriisiasutus, mis oleks võimeline ostma kokku eurotsooni riigivõlakirju ja «reageerima kiiresti häiretele riigivõlakirjade turgudel».
See tähendaks, et keskpank väldiks tulevikus kriitikat, mis vallandus nende aadressil Saksamaalt, kui pank maikuus kiiresti eskaleerunud eurotsooni võlakriisi rahustamiseks riigivõlakirju ostis. Bundesbanki president Axel Weber hoiatas tookord inflatsiooniriski eest.
Keskpanga ettepanekutes puuduvad igasugused viited mistahes eurotsooni riigi võla restruktureerimisele. Ilmselt on selle taga soov välistada võimalus, et riigirahanduse üle kontrolli kaotanud valitsused näeksid selles õlekõrt, millest hea ja kerge kinni haarata.
Trichet’ kommentaarid hoogustavad kindlasti debatti Euroopa majandusjuhtimise teemadel, mis kulmineerub oktoobris, kui ELi president Herman Van Rompuy valitsusjuhtidele oma lõppteesid välja käib.
Saksamaa soovib rõhuasetust üksikute valitsuste vastutusele. Prantsusmaa, kes on suur eurotsooni koostöö pooldaja, ei taha kndlasti aga isegi mõelda selle peale, et Euroopa Keskpank võiks loobuda vastutusest kriisi vastu võitlemisel.
Keskpank on seni üritanud vältida küsimust, kas nende ettepanekud on mõeldavad ilma muudatuste sisseviimiseta ELi lepetesse.
Siiani on keskpanga nägemus eurotsooni majandusjuhtimisest olnud ambitsioonikam, kui Euroopa Komisjoni oma, ning peaks olema rajatud kõikide liikmesriikide «tõelisele kaasvastutuse tundele». «Valikuliselt» laieneksid panga ideed ka teistele ELi maadele, Suurbritannia kaasa arvatud.
Riigirahanduse reeglite rikkujaid karistataks ELi abi kärbete, hääletusõiguse peatamise ja välisekspertide läkitamisega olukorda kontrollima
Copyright The Financial Times Limited 2010.