:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/06/21/389955t1h34ee.jpg)
Viimased aastad on jaanipäev möödunud suuremate tuleõnnetusteta, kuid siiski tõotab rohke lõkkesuits ja alkoholi tarvitamine päästjatele lisatööd.
Jaaniku rohke lõkkesuits tõotab päästjatele lisatööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeteenistuse esindaja Marek Simulman ütles, et viimastel jaanipäevadel on inimesed end mõistlikult ülal pidanud ja pühad päästjate jaoks üsna rahulikult möödunud.
«Väljakutsed on seotud peamiselt lõketega, kus näiteks naaber näeb suitsu tulemas ja kutsub igaks juhuks tuletõrjujad välja. Möödunud aastal oli selliseid juhtumeid 31.»
Omaette murelapsed on suviste pühade ajal aga joobes inimesed, kes peo ajal suplema kipuvad. «Enamus traagilisi veeõnnetusi on põhjustatud sellest, et inimesed lähevad alkoholi tarvitanult vette,» rääkis ta.
Õnnetuste vältimiseks soovitas Simulman seltskonnast välja valida nii öelda kaine grupijuhi ja seda kindlasti siis, kui jaanipidu peetakse vee ääres. «Siis peaks olema seltskonnas inimene, kes vastutab selle eest, et keegi ei läheks ujuma ja vaataks, et mõni peoline kadunuks ei jääks.»
«Samasugune selge grupijuht peaks pilku peal hoidma ka grillil ja jaanilõkkel,» lisas ta.
Grillijatele tuletas päästeteenistuse esindaja meelde, et grilli kaugus maja seinast peab olema vähemalt viis meetrit ja et rõdul ei ole grillinime lubatud. «Suurte rõdude puhul ei ole nõutava kaugusega probleeme, kuid toss häirib siiski naabreid,» märkis ta.
Ohutu lõkke tegemise kohta saab täpsemalt lugeda päästeteenistuse veebiaadressilt www.rescue.ee/avalikloke.