Valge vein võtab Eestis võimust

Teele Ruzitši sõnul ostis ta sellesama valge veini oma kogusse laevareisilt, kus selle hind oli märksa soodsam kui Tallinna Kaubamaja toidumaailmas. Foto: Erik Prozes

Tallinna kaubamaja alkoholiosakonnas eile valget veini valinud 74-aastane Mirjam tunnistas, et valib veini rahakoti järgi. «Üle kuue euro ei taha maksta,» rääkis naine, kes ei tahtnud oma nime leheveergudel näha. «Pärast vaadatakse, et vana inimene ja joob veini,» jäi ta endale kindlaks.

Mirjami kindel eelistus on juba paar aastat olnud valge vein. «Üks suvi oli lihtsalt nii ilus, et muud ei saanud juua. Paned pisut jääd sisse ja suurepärane jook,» põhjendas ta oma maitse-eelistusi.

Oma sünnipäevaks veini otsinud 25-aastane Teele Ruzitš eelistab suvel valgeid ja talvisel ajal punaseid veine. Tema kindel eelistus kuulub Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa veinidele.

«Kui veel viis aastat tagasi võis öelda, et eestlane eelistab punast veini ja ostab valget veini vaid suvel, siis praegu ostetakse valget veini aasta ringi ja punase veini osakaal on langustrendis,» rääkis Selveri pressiesindaja Annika Vilu.

Selveri kogemus näitab, et hüppeliselt on kasvanud ka cava’de ja prosecco’de (vahuveinid – toim) populaarsus.

Tavatoidupoega võrreldes kallimate veinidega kaupleva Stockmanni esindaja Urmas Gerndorfi sõnul on viimaste aastate trend kergete valgete (kuivad veinid) ja vahuveinide suunas. Vähem ostetakse punaseid veine Uuest Maailmast.

Stockmanni kogemus näitab, et nii punaste kui ka valgete veinide tarbijad otsivad uusi maitseid ja sorte, millele varem tähelepanu ei pööratud: Sauvignon Blanc, Riesling, Grüner Veltliner, Chenin Blanc, Ribolla Gialla, Albariño, Prosecco, Pinot Grigio, Grillo, Trebbiano di Lugana ning Gewürztraminer (kuivemad variandid). Punastest on populaarsemad Pinot Noir, Petit Verdot, Tempranillo, Primitivo ning Syrah/Shiraz.

«Veinimüüki mõjutavad eelkõige kampaaniad, hind ja ilm,» on Selveri esindaja Annika Vilu veendunud. Nende poest ostetakse enim veine, mille hind jääb vahemikku 3,99–6,99 eurot. Samas tahetakse iga aasta aina rohkem ka kõrgemast hinnaklassist tooteid.

«Kui suurtes linnades ostetakse rohkem kuiva veini, siis väikelinnades eelistatakse pigem poolmagusaid,» rääkis ta.

Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lille­oja sõnul on inimeste teadlikkus veinidest viimase viie aastaga kasvanud ning magusamate veinide kõrval on aina menukamad kuivad veinid. Ta rõhutas, et oluliselt mõjutab veinimüüki sooduspakkumine. Enam kui pooled ostetud veinidest soetatakse just kampaania- või soodushinnaga.

Gerndorfi sõnul on Stockmanni veinivalikus väga vähe alumise hinnaklassi jooke ja põhivalik on jäänud 8–14 euro vahemikku. «Julgen öelda, et enim müüdud hinnavahemik on 8–12 eurot,» ütles ta.

Gerndorf rõhutas, et mitmed tuntud veinipiirkonnad üldse odavaid veine ei pakugi ja seetõttu veinide hinnaklassid erinevad. «Näiteks Põhja-Itaalia, Prantsusmaa Burgundia, Loire, Bordeaux või Uus-Meremaa, kus arvestatav hinnaklass algab alles 10 euro, mõningate piirkondade puhul lausa 15–20 euro tasemelt,» selgitas ta.

Kui supermarketites sõltub veinimüük paljuski sooduspakkumistest, siis Stockmanni esindaja sõnul allahindlus nende ostjaid nii palju ei peibuta. «Olen sel teemal rääkinud mitmete maaletoojatega ja nad on kinnitanud, et klientide ostueelistused ja sortiment erinevad kardinaalselt teiste kaupluste osas Tallinnas,» tõdes kaupmees.