Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: miks Eesti piim läheb halvaks, aga Saksamaa oma mitte?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Toidukaupade eksport ulatus pea 300 miljoni euroni.
Toidukaupade eksport ulatus pea 300 miljoni euroni. Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht

«Mis põhjusel Eestis värske piim säilib vaid loetud päevad, minu arust 4-5 päeva. Samas Saksamaal värske piim ligi kaks nädalat. Sellist versiooni piima, mis säiliks alla nädala, ei ole ma Saksamaal isegi täheldanud. Kas tegemist on tehnoloogilise vahega ja mis on põhjus, et
Kas Eestis sellise tehnoloogiaga piima ei toodeta? Palun mitte segamini ajada pikaajaliselt säiliva piimaga, mis Saksamaal säilib 5-6 kuud. Ka Eestis on vist sellist müügil. Võib-olla mõni Eesti piimakontsern ja ekspert oskaks sellele küsimusele vastuse anda,» kirjutab lugeja.

Vastab Maag Piimatööstuse AS turundusjuht Ruta Kallaspoolik.

Ilma pakendit nägemata on raske sellele küsimusele vastata. Eestis on tavalise joogipiima säilivus 7-9 päeva. Piima säilivus võib olla pikem, kui kasutatakse aseptilist tootmisliini, täiendavat pakendite desinfitseerimist, teatud tüüpi pakendeid või kõrgemat/pikemat pastöriseerimistemperatuuri. Lisaks UHT ( kõrgpastöriseeritud) piimale müüakse mujal maailmas ka nn ESL (extended shelf life- lühikesel ajal kõrgel temperatuuril pastöriseeritud) piima- nende mõlema säilimisaeg on loomulikult samuti pikem.

Samas ma soovitaks tarbijal mõelda, kas väga pikk säilivus ikka on see, mida igatseda. Kogu maailm on liikumas selle suunas, et mida vähem on toodet töödeldud, seda parem. Kuid valiku teeb loomulikult iga tarbija ise.
 

Tagasi üles