Kas kirsstomatitest võib saada solaniinimürgistuse?

Tomatid Foto: Toomas Huik

Kuna avalikus foorumis kurdavad inimesed, et on pärast kirsstomatite söömist saanud solaniinimürgistuse, uuris Tarbija24, kui tõenäoline on, et selline asi tõepoolest juhtub.

Internetifoorumis on lahti läinud tõsine arutlus, kas väikestest punastest kirsstomatitest võib üks inimene saada tõepoolest solaniinimürgistuse. Üks naine kirjeldab, kuidas ta sõi hiljuti karbi jagu ehk 250 grammi kirsstomateid. «Poole tunni pärast tõusis mul palavik, tekkisid külmavärinad, kõht läks lahti ja süda pahaks ning hirmsasti ajas oksele. Neid sümptomeid oli üks tunnijagu, edasi läks juba paremaks. Hakkasin siis mõtlema, et mida olin söönud ja joonud, millest võis see tekkida,» meenutab naine juhtunut.

Arusaamine saabus tema jaoks siis, kui ta mees koju jõudis ja köögist paar kirsstomatit haaras ning imelikku maitset, samuti põletustunnet kurgus kurtis. «Tomatid, nagu ka teised maavitsalised nagu kartulid, võivad sisaldada mürgist ainet solaniini ja solaniinimürgistuse nähud klappisid minu sümptomitega täpipealt! Olge ettevaatlikud väikestes karpides kirsstomatitega – kui tunnete imelikku kibedat maitset, ärge sööge» hoiatas ta teisi.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Sordiaretuse osakonna teadur Ingrid Bender selgitas, et solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub rohelistes tomatites. «Roheliste tomatite kuumtöötlusel solaniini sisaldus väheneb oluliselt ja nii ei ole rohelised õlis kuumutatud tomatid inimesele enam ohtlikud, neid tarvitatakse ka toiduks,» märkis ta.

Tomatite küpsemisel Benderi kinnitusel solaniini sisaldus oluliselt väheneb ja punastes viljades on solaniini väga väikeses koguses. «Kõige väiksem on solaniini sisaldus varrel küpsenud tomativiljades, mida saame korjata oma koduaiast,» hindas teadur.

«Kui tarvitame aga toiduks kaugetest piirkondadest toodud tomateid, mida korjatakse kas rohelisena või alles värvuma hakanud viljadena, siis hoidlates järelevalminud viljades on solaniini sisaldus suurem. Nii võis juhtuda ka kirsstomatiga, mis suure tõenäosusega oli kasvanud väljaspool Eestit, et viljades oli rohkem solaniini kui tavaliselt tomatis. Ka võis olla viljades lisaks veel pestitsiidide jääke, mis võisid omakorda ohtlike ainete kogust suurendada,» arvas Bender.

Ka Viive Rosenberg Taimekasvatuse instituudist uskus, et tervisehäire põhjuseks võib olla mõni kemikaal või mikroob, mida võisid need tomatid sisaldada. «Selliste olukordade puhul soovitame pöörduda veterinaar- ja toiduameti poole. Kindlasti ei peaks sellised juhtumid jääma avastamata, sest need võivad tõesti tervist ohustada. Samas jälle ei saa me kõiki kirsstomateid, mis maitsevad paljudele, süüdistada,» lisas ta.

Veterinaar-ja toiduameti (VTA) toiduosakonna peaspetsialist Eve Rehelem nõustus arvamusega, et on vähe tõenäoline, et küpsete kirsstomatite söömisel võiks tekkida solaniinimürgitus. VTA-le ei ole ühtegi vastavasisulist kaebust tulnud.

Märkimisväärses koguses solaniini sisaldavad tomati taim ja rohelised viljad. «Kui tomat valmib, siis solaniini sisaldus väheneb, seega küpsed tomatid ei tohiks tekitada terviseprobleeme,» kinnitas Rehelem.

Solaniini sisaldavad ka liialt kaua valguse käes seisnud kartuli mugulad, mis valguse toimel muutuvad rohekaks. Rohekas värvus ei tulene solaniinist, vaid klorofüllist, kuid see on indikaatoriks, et mugulas võib olla ka kõrgenenud solaniini sisaldus, märkis Rehelem.

«On leitud, et solaniini sisaldus peaks olema vähemalt 2-3 mg kilogrammi kehamassi kohta, et tekiksid toksilised sümptomid. Suur kartul kaalub umbes 300 g ja sisaldab solaniini umbes 0,03 mg kilogrammi kehamassi kohta, olles sajandik toksilisest doosist. Seega peaks inimene sööma umbes 67 suurt kartulit, et tekiks solaniinimürgitus,» tõi Rehelem välja.