/nginx/o/2008/12/19/107880t1hc9d3.jpg)
Läti valitsus teatas eile, et tõstab kiirkorras kaitsekulutused 1,1 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastal 2015.
Läti kiirendab kaitsekulutuste kasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu täpsustas kaitseminister Raimonds Vejonis, otsib valitsus võimalusi täiendavateks kaitsekulutusteks juba enne järgmise eelarve jõustumist.
Hetkel kulutab NATO liikmest Läti kaitsele 0,9 protsenti oma SKTst ning kasv ei ole seega ülearu suur, kirjutab Wall Street Journal. Siiski tähendab see 30–40 miljoni euro lisandumist võrreldes käesoleva aastaga – kaitsekulutuste summa suureneks tänavusega kõrvutades 13 kuni 17,6 protsenti.
USA suursaadik NATO juures Douglas Lute ütles hiljuti, et liikmesriikide kaitsekulutuste tõstmine kokkulepitud 2 protsendi tasemele SKTst kujuneb oluliseks päevakorrapunktiks septembrikuisel alliansi tippkohtumisel Walesis.
Kõige kõrgemal tasemel ehk 1,6 protsendi peal SKTst (370,2 miljonit eurot) olid Läti kaitsekulutused aastal 2008 ehk riigi krediidist kantud buumi tipus.
Läti peaminister Laimdota Straujuma lubas hiljutisel kohtumisel USA asepresidendi Joe Bideniga, et Läti viib kaitsekulutused 2 protsendi peale SKTst aastaks 2020.
Lähituleviku lisakulutused on kaitseministri Vejonise sõnutsi mõeldud õhukaitse, radarite, andurite ja relvasüsteemide, aga ka tankitõrjerelvade ning rahvuskaardi kaasajastamise jaoks.