/nginx/o/2010/06/18/388941t1hcd9c.jpg)
Keskmine palk langes eelmisel aastal esimest korda viimase 16 aasta jooksul. Seejuures teenitakse avalikus sektoris kõrgemat keskmist palka kui erasektoris.
Riigitöö tagab suurema sissetuleku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine brutokuupalk oli mullu avalikus sektoris 12 914 krooni ja erasektoris 12 013 krooni. 2008. aastaga võrreldes langes keskmine palk nii avalikus kui ka erasektoris, vastavalt neli ja 5,6 protsenti. Kui erasektoris vähenes palgatöötajate arv eelmise aasta lõpus aastataguse ajaga võrreldes 13,4 protsenti, siis avalikus sektoris vaid 3,5 protsenti.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei saa avaliku ja erasektori palku nõnda kõrvutada.
«Tuleb võrrelda võrreldavat. Avalikus sektoris on ametialased nõuded kindlasti kõrgemad, töö iseloom on erinev ja ilmselt puudub ka selline asi nagu ümbrikupalk,» märkis ta.
Üle- või alamakstud?
Ligi tunnistas, et ka riik osales omal ajal palgarallis. «Aga alates 2008. aastast oleme palku kärpinud, rohkem ministeeriumides, vähem omavalitsustes ja sihtasutustes. Me ei tohiks tööjõudu ära tõmmata erasektorilt, selle üle tuleb tõesti mõelda,» lausus ta.
Suurettevõtja Enn Veskimäel on rahandusministri kärpimisjutust oma arusaam.
«Enamik ettevõtjaid teab, et kogu see kärbe tuli ettevõtluse arvelt. Kärbiti meilt kõige rohkem ja maksu tõsteti ka kõige rohkem ettevõtjatel,» rääkis ta. «Osas kohtades kindlasti langetati palku, aga selge on praegu see, et tase jäi säilima.»
Veskimägi lisas, et kuna majanduskriis on igal pool ja palku on kõikjal langetatud, peaks ka Eesti seda praktikat järgima.
Arengufondi eksperdi Heido Vitsuri sõnul tuleb avalikus sektoris teha revisjon, mille käigus peaks vaatama, kes on üle- ja kes alamakstud ning mis on efektiivne ja mis ebaefektiivne.
«[Eesti] avalikus sektoris on asi kriitiline,» märkis ta ja tõi näiteks Singapuri, kus on avaliku sektori töötajad kõrgelt tasustatud, aga samas on nad ka väga efektiivsed.
Ligi hinnangul on Eesti avalikud teenistujad üsna efektiivsed – eriti riigiasutuste töötajad. «Mina ei muretseks, kas meil jätkub igasse valdkonda häid spetsialiste. Tase võiks olla küll ühtlasem,» märkis minister.
Palju puhkepäevi
Veskimäe hinnangul on Eestis erinevaid riigiasutusi liiga palju, eriti võrreldes Põhjamaadega. «Avaliku sektori efektiivsust on küll raske mõõta, aga eelduslikult jääb küll mulje, et nad on ebaefektiivsed,» märkis ta. «Minu arvates on meil avalikus sektoris tühja liiga palju.»
Riigiametnikele on seaduse järgi võimaldatud ka hüved. Näiteks on kõigil avalikel teenistujatel 35 päeva põhipuhkust, millele lisandub staaži pealt lisa. 12 aastat töötanud ametnik saab juba 45 päeva puhkust, mis on ka maksimum.
Samuti tõuseb riigiametnike pension. Kümme aastat avalikus sektoris töötanud inimesed saavad kümme protsenti pensionilisa. Vanaduspõlveks saavad suurimat hüvist vähemalt 26-aastase staažiga inimesed, kelle pensionile lisatakse 40 protsenti, mis on ühtlasi maksimummäär.